Toomas Alatalu: Kesk-Aasia riigid on pettunud, et geopoliitiline ala Venemaa, Hiina ja India vahel on tähelepanuta jäetud

19. septembril 2023, olid küll kõik viis Kesk-Aasia presidenti esimest korda ühisvastuvõtul Valges Majas Joe Bideni juures, ent see ei korva varasemat aastakümneid kestnud piirkonna ignoreerimist ebaprofessionaalse jutuvada saatel.

Tänaseks geopoliitiliseks suursündmuseks meist idas saab gaasijuhtme Venemaa-Kasahstan-Usbekistan avamine kolme presidendi osalusel. Tegu on esimese olulise sammuga põhja-lõuna koridori avamisel, mida Kreml reklaamib tähisena oma „Aasiasse ärapööramise programmi“ raames.

Kuna kõik sündis kiirustades (ajendatuna kuni 25-kraadisest külmalainest Usbekistanis), on raske hinnata tehtava sisulist väärtust, ent propagandas on efekt saavutatud – see koridor avati varem kui Ursula von der Leyeni ja Euroopa liidu lubatud Euroopa-Lähis-Ida (k.a Saudi Araabia, Israel) – India koridor.

Uue tuiksoone väljakuulutamine toimus Usbekstani presidendi (aastast 2016) Shavkat Mirziyoyevi Venemaa visiidi käigus, mis algas Tatarstani pealinnast Kazanist, kus arutati kahe riigi regionaalset koostööd lõunamaa kõigi 14 kuberneri ja sama arvu Venemaa kuberneride osalusel. Toimuva aluseks on mullu septembris Samarkandis sõlmitud Usbeki-Vene kõikehõlmav strateeglise partnerluse ja liitluse leping. Peatselt väisab Putin Usbekistani jne.

Ajaloost on kasulik teada, et Usbekistan on kultuuris, kus paikapandud hierarhial on määrav roll, üks kahest Kesk-Aasia võtmeriigist (teine Tadžikistan). See oli hästi teada Venemaa luurekoolides, kus usinalt tudeeriti vostok-delo-tonkoje (umbes: ida - see on peenhäälestus!) saladusi.