Ent see öeldud, vajab olukord ajaloolist konteksti. Mitte õigustamiseks, aga selguse saamiseks, et edasi liikuda.

Esimene asi, mida arvesse võtta, on täielik meeleheide, mis iseloomustab enamiku palestiinlaste elusid. Meenutagem üksikute suitsiidirünnakute lainet, mis tabas Jeruusalemma tänavaid umbes kümnendi eest. Harilik palestiinlane lähenes juudile, tõmbas välja noa ja pussitas teda, teades väga hästi, et ta selle peale viivitamatult tapetakse. Neis „terrorirünnakutes“ polnud mingeid sõnumeid, mingeid hüüdeid „Vabastage Palestiina!“. Niisamuti polnud nende taga mingit suuremat organisatsiooni. Need olid lihtsalt meeleheitest tingitud üksikrünnakud.

Asjad muutusid hullemaks.