TURBA ALL | Lääne-Euroopa aiandustööstuse turbanõudlus koorib paljaks Eesti sood. Tohutud heitekahjud jäävad Eesti kanda

Kuna enamikus riikides turvast enam pole või on selle kaevandamine keelatud, suureneb nõudlussurve Eestile, mis on kaevanduslube andes „paindlik“ ega nõua tööstuselt ka mingit kulude hüvitamist ja maavara ennast jagatakse aga poolmuidu. Arve tuleb aga meile kõigile: CO₂ heide on tohutu, tootmisega kaasnevad veeprobleemid ja elurikkuse kadu.

Tume paljas maapind, üksikud tillukesed puud, juured väljas, otsivad lootusetult vett. Aastakümneid hiljem, kui turbatootjad on siit, Tartu külje alt Tähtvere rabast ammu lahkunud, ei kasva siin endiselt mitte midagi. Siin omal ajal siin kuivendatud pinnases on allesjäänud turvas hakanud lagunema, paisates õhku süsihappegaasi.

Esimese kümne aasta jooksul pärast kuivendamist laguneb iga hektari kohta 15–20 tonni turvast. Kõigil kuivendatud sooaladel haihtub Eestis aastas eri andmetel kokku 2,5–6 miljonit tonni turvast, samal ajal suureneb proportsionaalselt atmosfääris CO₂ hulk.

„Näete, mis juhtub nende väljadega, kui mitte midagi teha: turvas lihtsalt kaob. Ja enamik endisi turbatootmisalasid on tegelikult umbes samas seisus,“ ütles Tartu ülikooli rakendusgeoloogia teadur Marko Kohv.