Maris Lauri: ametnike hulga vähendamine jätab riigieelarve ikka miinusesse

Me teame, mis juhtub ettevõttega, mis ei suuda oma kulusid tuludega katta – lõpuks ta läheb pankrotti ja lõpetab eksistentsi. Päris paljud on kogenud enda või tuttavate näitel, mis juhtub, kui inimene elab pikalt üle oma võimete. Tagajärjed ei ole meeldivad.

Ettekujutus, et riik saab elada pikalt üle oma võimete, on ekslik. Kreeka on näide sellest, kui halvasti võivad asjad minna ja mis on selle tagajärjed: lõpuks otsustavad võlausaldajad, mida ja kuidas teha ning riigi kodanikel jääb valida ette pandud väga halva ja veel halvema vahel. Riik saab tõesti pikalt väikse puudujäägiga toimetada, kuid kuskil tuleb lõpuks paratamatult piir ette. Piir on seotud võlaga, millega eelarve puudujääki kaetakse.

Jõudsalt kasvav võlg koos püsiva suure puudujäägiga on kindel osutus sellele, et varem või hiljem on riigis tulemas maksutõusud ning eelarve kulukärped, millega kaotatakse võlausaldajaile liialt rikkalikuna tunduvad toetused. Paratamatult tähendab see ühiskonnas rahulolematust ja pingete kasvu, mistõttu nii kodumaised, kuid eriti välismaised, ettevõtjad ja investorid leiavad, et mõistlikum on olla ettevaatlik. Mis tähendab, et majanduslikud väljavaated lähevad kehvemaks, kuna investeeringud vähenevad.