Ungari peaminister ajab avalikult läänevastast poliitikat. Peagi saab ta seda teha EL-i eesistujana

Europarlament kahtleb, kas Ungari suudab usutavalt eesistujarolli täitja. Teha aga pole enam midagi.

Lääneriikide Ukraina toetamist või Rootsi NATO-ga liitumist puudutavad kohtumised kulgevad viimasel ajal pahatihti nii, et mõlemasse küsimusse negatiivselt suhtuva Ungari esindajad ei vaevu oma seisukohtade selgitamiseks kohalegi tulema. EL-i teisipäevasel erakorralisel kohtumisel räägiti küll peamiselt Gazast ja Iisraelist, aga jällegi oli Ungari peaministril Viktor Orbánil midagi paremat teha. EL-i liidritega videosilla vahendusel siiski kohtuda suvatsenud Orbán viibis nimelt Pekingis, kus kohtus nii Hiina presidenti Xi Jinpingi kui ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja šokeeris oma liitlasi kõige muu hulgas sellega, et kummardas kaamera ees Vene välisministrile Sergei Lavrovile.

Nii seal kui ka hilisemates kommentaarides ei vaevunud Orbán enam isegi erapooletust teesklema, vaid näitas end kõigiti Hiina ja Venemaa leeris lääneriikide peavoolu vastu olevat. Putiniga peetud kohtumisel nimetas ta sõda venelaste eeskujul „operatsiooniks“ ja lubas seista Vene-vastaste sanktsioonide kaotamise eest. Nädala lõpus Katari majandusfoorumil esinedes nimetas ta Ukraina piire „ebamääraseks“ ja esitas uusi tingimusi Rootsi NATO-ga liitumisele, mida tema välisminister oli juulis nimetanud pelgalt tehniliseks küsimuseks. Nüüd teatas ta, et esmalt peavad paranema Rootsi-Ungari suhted. „Ei vasta tõele, et Ukraina kaitseb Euroopa või Ungari vabadust,“ lisas Orbán. „Meie saame end kaitsta üheskoos, NATO raames.“