PÄEVA FOOKUS | SALK: me ei ole vaidluses kuidagi osaline - see käib puhtalt erakondade ja ERJK vahel

Läinud neljapäeval toimunud ERJK istungil leidis komisjon, et „arvestades kehtivat regulatsiooni“ on Salga tegevus 2023. aasta valimiste eel ja ajal käsitletav juriidilise isiku poolt pakutud teenusega erakondadele ning seega on ERJK hinnangul tänase erakonnaseaduse kontekstis tegemist „keelatud annetusega“.

See oli iseenesest ootuspärane seisukoht, mis tekitab aga mitmes mõttes väga kummalise olukorra. Kuivõrd antud asjas on avalikkuses palju segadust, selgitame seda veidi lähemalt.

Esiteks on oluline tähele panna, et probleem tekib erakonnaseaduses eelkõige seeläbi, et parteidel ei ole lubatud vastu võtta annetusi juriidilistelt isikutelt — neid võivad teha ainult eraisikud ning annetused peavad olema selliselt ka erakondade aruannetes deklareeritud. Juriidilised isikud võivad erakondadele osutada teenuseid, mis aga peavad olema hinnastatud turutingimustel ning samuti kajastuma selliselt aruandluses. Seega, kui Salk oleks esitanud erakondadele tehtud töö eest arve, oleks kõik kõige parimas korras. Samuti, kui me oleksime erakonadele pakkunud sama tuge eraisikutena – mis selliselt kvalifitseeruks vabatahtlikuks tööks –, ei oleks ka erakonnaseaduse mõistes midagi valesti.

Siin aga jõuamegi probleemi ivani: Salk ei osuta erakondadele teenuseid. Ükski erakond pole kunagi saanud meilt midagi tellida ega hakkagi saama, see lihtsalt ei ole see, mida me teeme. Kui me oleksime soovinud osutada parteidele teenust, poleks olnud mingit põhjust toimetada sihtasutuse ja mitte osaühinguna; samuti poleks mingit vajadust koguda toetajatelt annetusi. Põhjus, miks me seda teeme, on just nimelt selles, et meie tegevused ja rahastus on eri asjad, ehk veelkord: me ei osuta erakondadele teenuseid, nad ei ole meie kliendid. Meil on omad eesmärgid, mis võivad, aga ei pruugi langeda kokku nende erakondade omadega, kellega me suhtleme — mis ei oleks mõeldav, kui nad meie maksvad kliendid oleks. Ja nad ei ole.

Kui ERJK leiab, et tegu on annetusega, siis jõuame paratamatult tõdemuseni, et see printsiip ei saa ju kehtida ainult Salga puhul.

Erakondade poolelt ei ole sellest aru saamisega mingit probleemi olnud. ERJK peab oma tegevuses aga lähtuma tänaseks juba 20 aasta tagusest erakonnaseaduse sõnastusest, mis sedalaadi asja lihtsalt ette ei näe. Igasugune hüve, mis ei ole kättesaadav kõigile erakondadele samadel alustel, peab selles maailmas liigituma kas teenuseks (juriidilise isiku puhul) või annetuseks (eraisiku puhul). See olukord meenutab muidugi lõbusat seika Molière’i „Kodanlasest aadlimehes“, kus härra Jourdain enda üllatuseks avastab, et on enese teadmata kogu elu proosas kõnelenud.

Aga hea küll: kui ERJK leiab, et tegu on annetusega — ja kuivõrd selle „tegijaks“ on juriidiline isik, ka keelatud annetusega — siis jõuame paratamatult tõdemuseni, et see printsiip ei saa siis ju kehtida ainult Salga puhul. Selliselt muutub potentsiaalselt annetuseks iga kohtumine ja arutelu ükskõik millise lobi- või huvikaitseorganisatsiooniga, mis edastab mõnele parteile informatsiooni, millised võiks olla inimeste ootused nt metsade, linnaruumi, hariduse või tervishoiu osas. Enamgi veel, selliselt muutub automaatselt annetuseks iga andmekogu ning analüüs, mida mõni juriidiline isik mõnele erakonnale edastanud on — sõltumata sellest, kas antud partei seda üldse tellinud on. Ja me pole veel isegi puudutanud küsimust sellest, kuidas niisuguse „teenuse“ hinna arvutamine käima peaks ning mida võiks selline nõue tähendada huvikaitsega tegeleva vabaühenduse võimalustele parteidega üldse suhelda.

Kogu asja teeb veelgi kummalisemaks tõdemus, et Salk ei ole vaidluses isegi miskit pidi osaline: see käib puhtalt erakondade ja ERJK vahel (mis muidugi koosneb samuti peamiselt erakondade esindajatest). Teisisõnu: meie saame oma seisukohti ning positsioone väljendada ainult juhul, kui keegi meid kutsub kuskile selgitusi või tunnistusi andma — mida me muidugi hea meelega teeme. Viimati ERJK kutsel nende istungile ilmudes saime võtta vastu tänu nii komisjoni esimehelt kui mitmetelt liikmetelt, kuna selgus, et Salk oli teadaolevalt esimene kutsutu, kes erinevalt kõigist varasematest juhtudest oli valmis kohale ilmuma ning komisjonile selgitusi andma.

Meile teadaolevalt peaks järgmine samm olema nüüd see, et ERJK püüab sellele „teenusele“ mingi hinna välja arvutada. See saab kindlasti olema päris keeruline ettevõtmine. Erakonnad näivad hetkel olevat äraootaval seisukohal, aga vähemalt meil endil on küll raske näha, kuidas nad sedalaadi ettekirjutusega nõustuda saaksid, mis tähendab omakorda, et tõenäoliselt terendab siin ees päris pikk ja potentsiaalselt Riigikohtuni välja minev vaidlus parteide ja ERJK vahel.

Nagu oleme korduvalt avalikult öelnud: meie huvi on, et sedalaadi organisatsioonide tegevus nagu meie seda oleme, peaks olema reguleeritud, läbipaistev ning kontrollitav. Sõltumata, kas need organisatsioonid ise oma tegevuse samamoodi avalikustavad nagu meie. See nõuab aga tänase erakonnaseaduse muutmist ja täiendamist, millele ERJK ning samuti ka õiguskantsler on varasemalt korduvalt tähelepanu juhtinud — ning mida joonis alla ka reedene EPLi juhtkiri. Kavatseme omalt poolt pingutada, et asi sedakorda lõpuks tehtud saaks.