Leon Glikman: miks ei minda maksutõusu asemel kulude kärpimise teed - võimalused algavad prokuratuuri tiibade kärpimisest

Kokkuhoiukohti oleks palju, kuid üheks väljaminekute vähendamise meetmeks võiks olla loobumine mõttetute kriminaalasjade menetlemisest.

Meid ootab ees valimiskampaanias vaka all hoitud üllatuslik käibemaksu tõus, mis tõsikindlalt hakkab majandustegevust pärssima, tõstes oluliselt esmatarbekaupade- ja teenuste hindu. Enesestmõistetavalt kannatab jõhkra automaksu läbi lapsi kooli, lasteaeda ja huviringidesse vedava ühiskonna alustalaks oleva tavalise korraliku pereinimese elukvaliteet. Ja seda pettumustvalmistavat maksupoliitikat tehakse, küll ei tee küllale liiga põhimõttel, ühe maailma kõrgema tööandja sotsiaalmaksuga riigis.

Maksupõrguks muundumine evib mitte üksnes majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, vaid mõjutab põrmustavalt ka inimeste meelsust. Rahvas adub, et poliitikud kasutavad ära eestlase ainukordset kannatlikkust. Kui Madridis päädis mõnesendine metroopiletite hinnatõus massiprotestidega, siis meil talutakse tummalt näiteks mitmekordistunud kommunaalkulude liigas maailmarekordi saavutamist. Paraku ei tähenda allaheitlikkus rahulolu.

Praeguses ärevas rahvusvahelises olukorras on iseäranis oluline inimeste lojaalsus, kuid sepitsetu tekitab tavakodanikus hingelist kibedust ja viha. Kõik mõistavad, et riigieelarve on pingeline, kuid tekib küsimus, miks ei minda maksutõusu asemel kulude kärpimise teed? Poliitikud on kujundatud nomenklatuur-sotsialistlikku arusaama, et kõik see, mis on tavainimesele halb, on avalikule teenistujale hea. Nii ei loobu kliimamuutuste pärast muretsevad võimumehed maksumaksja kulul autode kasutamisest ega koli ümber ühistransporti. Samuti ei tasu nad automaksusid. Nende asemel teevad seda lihtsurelikud.