Rootsit NATO-st lahutav vahemaa muutus väiksemaks. Tänama peab ilmselt Lähis-Ida sõda

Kui Türgi otsustab uue liitlasega leppida, jääb alles küsimus, mida ja kelle huvides tahab Ungari.

Rootsi NATO-ga liitumisel on nüüd Türgi presidendi formaalne heakskiit, ehkki päris lõpuni asi veel otsustatud ei ole. Esmaspäeval saatis Recep Tayyip Erdoğan oma allkirjaga ratifitseerimisavalduse Türgi parlamenti, mis pole hääletuse aega veel otsustanud. Tegemata on seega kõigest üks samm, mis jätab Türgi presidendile endiselt kauplemisvõimaluse.

Washingtoni Lähis-Ida instituudi ekspert Soner Cagaptay märkis Al-Monitorile, et enne parlamendihääletust pole miski lõplikult otsustatud, kuid tõdes olukorra paranemist. „Arvan, et [Rootsi liitumise] šansid pole kunagi olnud nii head kui praegu,“ ütles ekspert. Kodukorra järgi menetletakse õigusakti esmalt väliskomisjonis ja siis pannakse see hääletusele. Kuna parlament on Erdoğani partei AKP kontrolli all, sünnib tegelik otsus aga presidendipalees. Teoreetiliselt oleks protseduur võimalik ära teha ka kahe nädalaga, ent kiirustamise märke seni ei paista. Alles kuu aega tagasi kritiseeris Erdoğan Rootsi valitsust selle eest, et lubati koraane põletada, ja kaebas, et kurdidel lastakse seal endiselt meelt avaldada.