Lavastust „EIDOS“ kannustavad küsimused: Mis on see kest, milles me kõnnime? Kust algab „mina“ ja kust see lõppeb? Mis inimkilde me vajame, et moodustuks eluline tervik? Mis on meis üleliigset ja mis on meiega liiga kaua kaasas käinud? Mis on see elumahl, mis meis voolab ja meid vormis hoiab?

Aare Pilv sõnab oma pakutud muusikavaliku kohta (kuulata saab ka siit) järgmist: „Suurem osa neist lugudest on muusika, mille juurde ma ikka jälle tagasi pöördun, minu muusikaline „aluspõhi“. „EIDOSega“ ühendab neid ehk eelkõige liikumine abstraktse ideedemaailma ja konkreetse, intiimse, tundelise vahel. Kindlasti ei anna see list aga kätte „EIDOSe“ tegelikku häälestust, seda tuleb ikkagi koha peal kogema tulla.“

Massive Attack „Protection“

Minu jaoks oli kogu nende 1994. aasta album „Protection“ ilmutus – et saab teha muusikat, mis on niivõrd igas nüansis tundlikult läbi mõeldud. Igaühel on vist olemas selline muusika, mis on õrnas eas lähedalt puudutanud ja jääb kogu eluks saatma – see lugu on minu jaoks üks sellistest.

Tricky „Wait For God“

Tricky on vist ainus artist, kelle puhul võib öelda, et olen tema fänn, juba sellestsamast Massive Attacki plaadist alates, kus ta enne soolokarjääri alustamist veel kaasa tegi. „Wait For God“ on pärit tema 2003. aasta albumilt „Vulnerable“, mida vist üldiselt ei loeta tema tugevamate hulka, kuid minu jaoks on huvitav olnud kogu tema loomingukaar.

Bach „Hästitempereeritud klaviir“ I osa 24. prelüüd Svjatoslav Richteri esituses

Richter on öelnud, et kuulata aeg-ajalt Bachi on hügieeni küsimus. Olen temaga täiesti nõus.

(allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut)

Arvo Pärt „Como cierva sedienta“

Pärti olen viimastel aastatel süsteemselt kuulanud, kronoloogiliselt algusest peale. Olen praeguseks jõudnud sajandivahetusse. See teos on kirjutatud spetsiaalselt Patricia Rozariole, kelle hääleulatus on nii suur, et hiljem kirjutas Pärt sellest ka versiooni naiskoorile, et ka teised saaksid seda esitada.

Rotary Connection „I Am The Black Gold Of The Sun“

Lugu 70ndate algusest, mis miskipärast on minuga ikka kaasas käinud – helge, kerge lugu. Niimoodi kõlab rõõm.

Goldie „Mother“

Suurteos, drum’n’bassi-sümfoonia, pärit Goldie 1998. aasta albumilt „Saturnzreturn“. Kunst.

Aigel „Telo“

Tatari päritolu laulja ja luuletaja Aigel. See laul sobib hetkel ka „EIDOSe“ konteksti. Sõnade tõlget võib siit vaadata: https://www.vikerkaar.ee/archives/24271

Jackson C. Frank „Milk and Honey“

Franki on nimetatud üheks 60ndate olulisimaks unustatud laululoojaks, kes on teiste hulgas mõjutanud ka näiteks Paul Simonit ja Nick Drake’i. Siia lisaks võib kuulata tema kunagise partneri ja õpilase Sandy Denny pühenduslaule Frankile, „Next Time Around“.

Billie Holiday „You’ve Changed“

Jälle üks lugu, mida aastate jooksul ikka uuesti kuulan ja selle kaudu endaga suhtlen.

Miles Davis „Flamenco Sketches“ (eriti selle „alternate take“)

Puhas klassika. Samuti hügieeni küsimus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena