Vootele Päi: miks ei peaks pommiähvardustele ülemäära reageerima

Pommiähvarduste hübriidrünnakus aitasid vaenlast need, kes paanikat ja usaldamatust võimendasid.

Reaalne sõjaline rünnak Eesti vastu on vähetõenäoline olukorras, kus oleme NATO liige. Vaenlase jaoks on Eesti riigis sees füüsilised diversioonide (meeleavaldused, provokatsiooniaktid) ärgitamine ja organiseerimine raskendatud, sest jõuametitel on selge suunis ja avalik ootus rakendada sellistel puhkudel nulltolerantsi – viimast tõestab kasvõi hiljutine „ma olen venelane“ kleepsude eemaldamine kremlimeelsete bemmivendade autodelt.

Eesti avalikus ruumis, erinevalt näiteks Berliinist või mõnest muust Euroopa suurlinnast, on füüsiliste provokatsioonide ja demonstratsioonide korraldamine sisuliselt võimatu, mistõttu on ootuspärane, et hübriidrünnakud liiguvad küberruumi, mida on keerulisem kontrollida ning kus inimesed on oluliselt haavatavamad propagandale, valeinfole ning vandenõuteooriatele. Samas pole ju mõeldav, et riik hakkaks petukirjade laines internetti näiteks Venemaa või Hiina eeskujul „kinni keerama“.