Leon Glikman: vaevalt et Iisrael ellujäämise üle läbi rääkima hakkab

Mul on konkreetne küsimus üllitisele allakirjutanud 134 ühiskonnategelasele: „Kas te nõuate samamoodi Ukraina ja Venemaa vahel kohese relvarahu kehtestamist ja viimase vastu jõustatud sanktsioonide humanitaarsetel kaalutlustel tühistamist?“

134 Eesti ühiskonnategelast nõudsid valitsuselt selge seisukoha võtmist Gaza sõjategevuse koheseks lõpetamiseks ning relvarahu sõlmimiseks. Huvitav oleks teada, mida teeks sama seltskond juhul, kui mõnest terroristide kontrolli all olevast idaenklaavist oleks Eestit rünnatud, mõrvates 1400 inimest ning üritades iga päevaga enam ja enam tappa? Kas endiselt muretsetaks ründajate piirkonna vee ja elektriga varustamise pärast ning leitaks, et vaatamata tuhandete rakettidega kostitamisele ei tohi ohver vastutuld anda?

Küsimus on päevakohane, kuna millegagi pole välistatud mõnes islamiradikaalide kõrge suhtarvuga Euroopa riigis sarnase stsenaariumi kordumine. Igal riigil on õigus enesekaitsele ning keegi ei saa sundida Iisraeli käed rüpes istudes oma kodanike elusid ohverdama ning tapmist, hävitamist ja pantvangide võtmist orjalikult taluma. Islamiäärmuslastele oleks see innustav nõrkuse tunnus.