Uuring: Eesti politseinikud peavad lähisuhtevägivalda probleemiks, kus vastutus on mõlemal poolel

Uuringus intervjueeritud politseinikud ja päästekorraldajad nentisid vaimse vägivalla keerulist ja raskesti tõendatavat rolli lähisuhtevägivallas.

false

Politsei puutub iga päev kokku umbes 30 lähisuhtevägivalla (LSV) juhtumiga. Pea iga politseipatrull reageerib oma vahetuse jooksul vähemalt korra LSV-ga seotud väljakutsele. Need on kõige kõrgema prioriteetsusega väljakutsed, sest sageli on sellest mõjutatud ka lapsed. Politseinikud ja päästekorraldajad on oma töö olulisusest teadlikud, kuid LSV mõtestamine ei ole süstemaatiline – paljudel päästekorraldajatel ja politseinikel puudub arusaam LSV dünaamikast ning traumakäitumisest.

„Aga naised ju näägutavad!“, „Mis nad siis viivad mehed viimase piirini?“, „Manipuleerivad ja ei anna mehele lapsi?“, „Miks naised ikka nende meestega siis koos elavad, miks nad ära ei lähe?“, „Helistavad politseisse, aga pärast ei tahagi abi. Avaldust ei tee ja homme pekstakse uuesti ning ta helistab uuesti.“

Need on vaid mõned väljavõtted siseministeeriumi tellimusel valminud LSV juhtumitega tegelevate päästekorraldajate ja politseinike hoiakuid käsitlevast uuringust. Uuringu tegi antropoloogiakeskus ja selle tarbeks tehti tänavu mais 22 süvaintervjuud politseinike ja päästekorraldajatega. „Lähisuhtevägivalda peetakse suhte- või suhtlusprobleemiks, mis sageli on kahepoolne. Sellest tulenevalt nähakse vastutust LSV eest mõlemal osapoolel,“ viitavad uuringutegijad paljude teiste aspektide kõrval oma kokkuvõttes, leides, et ametiisikud vajavad koolitusi.