Tallinna lasteaiajuhataja vaenas samasoolist paari: loodusseaduste järgi ei saa niimoodi olla

Lasteaiajuhataja teatas uue mudilase vanematele: „Minu meelest peab lapsel isa ka olema. Parem on, kui te lahkute.“

Tallinlased Saara ja Katrin (tegelikud nimed toimetusele teada – T. J.) on pisitütre Johanna (nimi muudetud) vanemad. Paar otsis lapsele Pelgulinnas hoiuvõimalust ja nad valisid välja eralasteaia Sajajalgne.

Kahe lasteaiaga mängu- ja arenduskeskuse Sajajalgne juht on alushariduspedagoog Eeva Holm, kes on oma erialal ka meedias sõna võtnud. Keskusel on haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba.

Keskuse kodulehel on kirjas lasteaia visioon: oluliseks peetakse koostööd lasteaia ja perekonna vahel, et laps kasvaks ennast ja teisi tundvaks ja austavaks õnnelikuks inimeseks, lisaks lubab lasteaed arvestada ühiskonna prioriteete ja suundumusi.

Kõlas positiivselt

Kodulehel lubatu kõlas positiivselt, nii et Saara ja Katrin ei osanud midagi halba arvata. Nad panid Johanna lasteaeda kirja ja läksid lastehoiujuhatajaga kohtuma.

„Eeva Holm võttis meid vastu ja küsis, kes me oleme. Vastasin üllatudes: mida te sellega mõtlete? Me oleme vanemad. Seejärel Eeva uuris, kas lapsel isa ei ole. Vastasin, et oleme mõlemad emad, Johannal on kaks ema. Holm ütles seepeale: minu meelest peab ikka lapsel isa ka olema, ma ei saa aktsepteerida seda, parem on, kui te lahkute. Me olime nii hämmingus, et astusime sama targalt sealt välja,“ kirjeldas Katrin.

Holm kinnitab, et samasoolisi lapsevanemaid ta tõesti ei salli, kuid oleks igati valmis Johanna lastehoidu vastu võtma ja lubab, et tema meelsus tööd ei segaks. „Mina pakun lapsele kohta igal juhul ja lapsesse suhtume professionaalse pädevusega. Laps on laps,“ sõnas Holm.

„Meie lasteaias lähtutakse Eesti põhiseadusest, loodusseadustest ja oma õppekavast.“

Eeva Holm, lastehoiujuhataja

Holm selgitas põhjuseid, miks on samasoolised paarid talle vastuvõetamatud. „Meie lasteaias lähtutakse Eesti põhiseadusest, loodusseadustest ja oma õppekavast. Meil ei ole sellist asja, et lapsel on kaks ema. Loodusseaduste järgi ei ole niimoodi,“ sõnas Holm. Samuti märkis ta, et suhtub mõistvalt üksikvanematesse. „Lapsel on peale ema ka isa, aga kui teda (isa – toim) parasjagu ei ole, siis see ei ole takistus,“ kinnitas ta.

Praeguseks on Holmiga ühendust võtnud ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske, kes uuris diskrimineeriva suhtumise põhjuseid, kuid kuna juhtunu on veel nii värske, ei ole Holm vastata jõudnud.

Seega kommenteeris Veske Sajajalgse juhtumit üldisemalt. „Eesti seadused tunnustavad erinevaid perekonnamudeleid, sealhulgas samasoolisi paare. Perekonnas, kus lapsel on samast soost vanemad, kehtivad samad perekonnaseadusest tulenevad õigused ja kohustused nagu eri soost vanemate puhul. Registreeritud samasooliste elukaaslaste ühise lapse õiguslik staatus on sarnane perekonnaseaduses sätestatud analoogse olukorraga, milleks on lapsendamine,“ selgitas Veske.

Peab suhtuma võrdselt

Igaühe veendumused on isiklik asi, kuid teenust osutades peab inimestesse võrdselt suhtuma. „Teenusepakkuja ei tohi teenust avalikkusele pakkudes inimesi ebavõrdselt kohelda soo, lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise, rahvuse, rassi ja nahavärvuse tõttu. See on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega,“ selgitas Veske.

Sealjuures rõhutas ta, et teenuseosutaja omandivormil ei ole siinjuures tähtsust ehk eralasteaed, kes pakub lastehoiuteenust, peab samasoolistele vanematele teenust osutades lähtuma samadest alustest ja tingimustest nagu kahe eri soost vanema või üksikvanema puhul. Lastehoidu vastuvõtu otsus peab põhinema lapse vajadustel ja lastehoiu võimalustel ning ei tohi olla seotud vanemate soo või perekonnamudeliga.

Seda põhimõtet pole Holm enda sõnul rikkunud: ta kinnitas Eesti Päevalehele, et on valmis Johanna lasteaeda vastu võtma hoolimata sellest, et talle on isiklikult vastuvõetamatu, et lapsel on kaks ema.

Saara ja Katrin otsivad juhataja sallimatuse tõttu lapsele teise lastehoiu.

Saara ja Katrin ei soovi aga juhataja sallimatuse tõttu Johannat Sajajalgse lasteaeda panna ja otsivad lapsele teise lastehoiu.

Holmi võimaliku diskrimineeriva käitumise küsimusega tegeleb peale võrdse kohtlemise voliniku ka õiguskantsleri kantselei, mille kommunikatsioonijuht Janar Filippov ütles Eesti Päevalehele, et kantselei on pöördumise kätte saanud, kuid pole jõudnud sellega veel sisuliselt tegeleda.

„Arvestades hetkel meile teada olevaid asjaolusid, saame piirduda vaid väga üldise vastusega: perekonna- ja eraelu tuleb austada. Lähtuda tuleb lapse parimatest huvidest. Lapse või tema vanemate solvamine ning alandamine on täiesti lubamatu,“ sõnas Filippov.

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Eeva Holmi kaebust 29. oktoobril 2023 Eesti Päevalehes ilmunud artikli „Tallinna lastehoiujuhataja vaenas samasoolist paari: loodusseaduste järgi ei saa niimoodi olla“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Eeva Holm kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei tee vahet lasteaial ja -hoiul ning nimetab lasteasutust kord hoiuks ja siis eralasteaiaks, kuid õige on eralasteaed. Kaebaja lisas, et vaenamiseks ei saa pidada seda, kui lasteasutuse juht keeldub teist naisterahvast emaks nimetamast ega ka loodusseadustele viitamist. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik jätab kirjutamata, et ta pakkus lahendust, kuidas ametlikult teist naisterahvast nimetada, kui talon lapse hooldusõigus. Kaebaja selgitas, et ettepanekut lasteaiast lahkumiseks ei teinud tema, vaid nii otsustasid lapsele kohta soovivad naisterahvad, kuid loost jääb mulje, et esimesena palus tema neil lahkuda. Kaebaja väitel ei ole ta ennast mitte kusagil väljendanud nii, et samasoolisi lapsevanemaid ta ei salli ning seega on see otsene laim ajakirjaniku poolt. Kaebaja hinnangul on artikli pealkiri eksitav.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et mõlemad lapsevanemad kinnitavad, et kaebaja palus neil lahkuda kuivõrd lapsevanemad soovisid, et mõlemat vanemat nimetataks emaks ja kaebaja oli seisukohal, et lapsel ei saa kahte ema olla. Artikli autoril polnud põhjust allikate usaldusväärsuses kahelda. Allikad on esitanud juhtunu osas teatise ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, millises nad samuti selgitavad, et neil palutilasteaiast lahtuda. Telefonivestluses loo autoriga kinnitas kaebaja, et „kaks ema on vastuvõetamatud,“ et see „ei vasta loodusseadustele“, lisaks viitas kaebaja põhiseadusele, mis välistab võimaluse, et ühel lapsel on kaks ema. Leht selgitas, et artiklis avaldatud väide, et samasoolisi lapsevanemaid ta ei salli, on kokkuvõte Eeva Holmi tehtud avaldustest samasooliste lapsevanemate kohta, avaldatu ei ole kajastatud otsekõnes ega ole tsitaat. Seega on tegemist autori kokkuvõttega, leiab toimetus. Artikli allikas nimetas Sajajalgset lastehoiuks, kuid kui selgus, et tegemist on lasteaiaga, ebatäpsus parandati. Artikli konteksti arvestades ei ole lehe hinnangul sisulist vahet, kas samasooliste vanemateperemudelit ei aktsepteeritud lastehoius või lasteaias. Leht selgitas, et kui lasteasutus keeldubaktsepteerimast Eestis aktsepteeritud samasoolist peremudelit, kuna see tema hinnangul on vastuolus loodusseadustega, siis on tegemist kiusamisega. „Vaenama“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt „taga kiusama, ründama“ ja seega andis autor kaebaja tegevusele hinnangu. Leht leiab, et seega ei ole ka loo pealkiri eksitav.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul ei leidnud artiklis kinnitust väide selle kohta, et kaebaja palus lapsevanematel lahkuda.

Samuti rikkus Eesti Päevaleht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Pressinõukogu hinnangul ei leia artiklis tõendamist väide, et kaebaja ei salli samasoolisi lapsevanemaid.

Eesti Päevaleht rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest „vaenamine“ ei ole artiklis endas tõendamist leidnud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ka veebis vigade parandamise hea tava leppe punkti 2b, mis ütleb, et kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis tuleb teha loosse parandus ja lisada täiendava tekstiga (võimalusel pealkirja juurde, sellest väiksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud. Eesti Päevaleht ütles vastuses Pressinõukogule, et kui selgus, et tegemist on lasteaia, mitte hoiuga, viga parandati. Pressinõukogu hinnangul on hea tava lepet aga rikutud, sest artikli pealkirja all infot vea parandamise kohta ei ole.

Pressinõukogu esimees Merili Nikkolo