KOLUMN | Edward Lucas: ka Euroopa suurriikidele läheks vaja oma Kaja Kallast

Venemaad kõige paremini tundvad riigid hoiatasid kogu aeg, kuid lääs ei kuulanud

Lääs tegi vigu, ida maksab. Selline on olnud Euroopa Venemaa poliitika lugu 1991. aastast saadik. Prantsuse rahvusvahelise pressikorpuse dojään Sylvie Kauffmann kirjutab selle kenasti lahti oma uues raamatus „Les aveuglés“ („Pimedaks tehtud“). Endise Moskva, Varssavi ja Washingtoni korrespondendina paljastab ta rikaste „vana lääne“ riikide lihtsameelse ja samal ajal ahne poliitika, mille käigus eirati süstemaatiliselt äsja Nõukogude impeeriumi haardest pääsenute hoiatusi.

Kreml kasutas ära iga riigi nõrka kohta. Saksamaa jaoks oli selleks odav maagaas pluss (tõsi, vägagi valiv) süütunne natsimineviku pärast. Suurbritannia jaoks oli selleks võimalus mängida ülemteenrit Vene superrikastele ning ligipääs Venemaa naftale ja gaasile. Itaalia jaoks Venemaa eksporditurg. Prantsusmaa jaoks aga lihtlabane meelitamine: pidev unistus Euroopa julgeolekuarhitektuuri ehitamisest, mis Pariisi hinnangul pole kujuteldav ilma Venemaata.