FOTOD | Selgusid Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse võitjad

Theatrumi kohvikus Ait kuulutati täna välja Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse võitjad.

äidendivõistlusest osavõtt oli rõõmustavalt rohkearvuline, omavahel konkureeris 74 näidendit. Seitsmeliikmelisse žüriisse kuulusid dramaturg ja lavastaja Liis Aedmaa, lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks, näitekirjanik ja lavastaja Gerda Kordemets, teatrijuht ja produtsent Märt Meos, tele- ja filmirežissöör René Vilbre ning näitleja ja lavastaja Priit Võigemast, kes valisid nende hulgast auhinnalistele kohtadele seitse teksti. Žürii andis välja esimese, teise ja kaks kolmandat auhinda ning kolm näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I auhind: Erki Aule „Ellujäämise tõenäosus“

II auhind: Ott Aardam „Armas ilves“

III auhind: Vootele Ruusmaa „Keti viljad“ ja Kaarel B. Väljamäe „Angerja teekond“

Äramärgitud: Kristiina Jalasto „Preili Dora pooluni“, Indrek Koff „Issi!“ ja Roos Lisette Parmas „Kolmas kiri: palve“

Esimese auhinna saanud Erki Aule ajalooline draama „Ellujäämise tõenäosus“ on sügav ja puudutav näidend Eesti teadlasest, leiutajast ja nõukogude okupatsiooni ohvrist Johannes Hindist. Aule tekstis saavad kokku nii läbitunnetatud ajalookäsitlus kui ka rohked mänguvõimalused näitlejatele.

Ott Aardami teise auhinna saanud näidendi „Armas ilves“ süžee on täis pidevalt üllatusi, jaburaid sündmusi ning nende loodud olukordade ootamatuid lahendusi. Tavalise perekonnaloona algavas näidendis püsib pinge, millega seguneb mustapoolne huumor.

Mõlemat kolmanda auhinna saanud teksti ühendab perekondlik poleemika, otsemalt lapse ja vanema vahelised suhtlusraskused või lausa -võimatused. Vootele Ruusmaa lühinäidend „Keti viljad“ on napp, puhta stiili ja tugeva kaasahaardejõuga katkestusi täis dialoog ema ja poja vahel. See on tekst, mis vaatab lihtsa olukorra alla ja näeb seal rohkemat, kurvemat, ilusamat. Kaarel B. Väljamäe „Angerja teekond“ on petlikult lihtsa struktuuriga peredraama, mille iga leheküljega avaldub inimlik sisu, milles ootamatult ilmnevad meie võimetus andeks anda, oskamatus olla üksteise lähedal ja piinlikkus harjumatute teemade ees.

Kolm äramärgitud näidendit iseloomustavad võistlusele saadetud tekstide varieeruvust nii sisus kui ka vormis. Kristiina Jalasto kahe maailma vahel kõikuv „Preili Dora pooluni“ üllatas huvitava struktuuriga ja tõi harvaesineval viisil sisse sõja, kõneldes sel teemal väga diskreetselt. Indrek Koffi lastenäidend „Issi!“ jäi lisaks hoogsale värsile ja nõtkele keelekasutusele silma mänguliste ja põnevate kujunditega. Roos Lisette Parmase külalislahkusest kõnelev Piibli-viiteline „Kolmas kiri: palve“ on paeluva omailmaga ja lavastajale väljakutset esitav tekst, mis mõjub värskelt ka teemavaliku poolest.

„Seekordne võistlus oli laia teemade galeriiga,“ kinnitab žüriiliige Piret Jaaks. „Rohkesti leidus peresuhete käsitlusi. lmeolukordadest perevägivallani, leebest snobismist tõeliste, hingekriipivate lähisuhtelugudeni. Võluvaimad neist näidenditest kõnelesid vanemate ja laste erinevatest maailmadest, üksteiseni väljamurdmise raskusest ka siis, kui väga hoolitakse. Puudutati sotsiaalseid teemasid tänapäeva elu varjupoolelt, nagu alkoholism, narkootikume tarbimine või suisa laste väärkohtlemine. Žürii suureks üllatuseks oli sõjatemaatikat käsitlevaid tekste vaid üksikuid. Oli nii mitmeid ajaloolisi näidendeid kui ka kaasaegsemat temaatikat, kuid ühisnimetaja jäi sündimata. Eks eklektiline aeg nõuab mitmekesist lähenemist. Seekordse näidendivõistluse kokkuvõtteks võibki öelda: mitmekülgne.“

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendivõistlusi alates 1995. aastast.

Näidendivõistlusi toetab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Seekordse võistluse preemiafond oli 10 800 eurot.