Terje Talv: maale vajaminevaid tuulikuid ei mahu. Ainsana päästavad meretuulepargid

Riik vajab selget sihiseadmist ja tegevuskava, kuidas järgmise kuue aastaga viia läbi energiareform, ise sellest samaaegselt kasu lõigates.

Suurepärane meretuuleenergia potentsiaal võimaldab Eestil käivitada uudsed tulevikukindlad tööstusharud, tagada tarbijatele pikaajaliselt soodsad energiahinnad ja täita riigikassat. Sektor vajab aga riigi strateegilist vaadet ja selget tegevuskava, kuidas järgmise kuue aastaga esimeste mereparkideni jõuda.

Eesti on võtnud aastaks 2030 ambitsioonika, ent samas realistliku eesmärgi toota kogu enda tarbitud elekter taastuvatest allikatest. See tähendab, et tootmisvõimsused peavad elektrit tootma juba 2029. aasta lõpuks. Tegemist on olulise energiapoliitilise sammuga, millesarnaseid astuvad meie kõrval kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Vaadates tänaseid taastuvenergia mahte, kujuneb meie samm aga päris pikaks: praegu tarbitakse Eestis aastas ligi 9 teravatt-tundi elektrit, millest enam kui pool ehk ligi 5 teravatt-tundi tuleb fossiilsetest ja 2,6 teravatt-tundi taastuvatest allikatest. Ehk puhtalt tänase vajaduse katmiseks peaksime juurde tootma 6,4 teravatt-tundi rohelist elektrit aastas.