Riina Solman: palestiinlaste toetajate nõudmiste täitmine rõõmustaks väga neid, kes soovivad Eesti hukku
(1)Eesti on riik omavahel vaenulike tsivilisatsioonide piiril.
Oli valus lugeda, kuidas lugupeetud vandeadvokaat Leon Glikman sai feministliku kirjaniku Sanna Kartau käest pahandada selle eest, et astus juutide brutaalse tapmise tõttu avalikult välja, võttis selgitada ajalugu ning asjaolusid, mis häirisid paljusid seoses 134 vasakmõtleja kirjaga. Kui valikulise kaastunde väljendamine on moraalselt taunitav, siis Hamasi propagandanarratiivide levitamine ja otseselt Eesti julgeolekut nõrgestavate nõudmiste esitamine on lausa ühiskonnavaenulik.
Miks mõned mõistlikuna tunduvad avaliku elu tegelased kaheldava sõnastusega algatusega siiski kaasa läksid, söandamata kõiki asjaolusid ja tagajärgi läbi mõelda, jääb arusaamatuks. Mõni allakirjutanu, näiteks Tõnis Saarts, nõustub tagantjärele kriitikaga, et pöördumine oleks pidanud enam rõhutama Iisraeli poole kannatusi.
Eesti kaitse-eelarvest tegevustoetust saava NATO Ühingu tegevjuht Krista Mulenok pidi tagantjärele rõhutama, et andis allkirja enda nimel, mitte NATO ühingu tegevjuhina, ning pidas vajalikuks lisada, et ei vali pooli. Siiski jäi selgituseta, miks ta pidi Iisraeli enesekaitseks peetava sõjategevuse hukkamõistule allkirja andes välja tooma oma ametipositsiooni NATO ühingus.
