„Ei meeldi mulle need valitseja uued Palestiina sõbrad,“ sosistab patriarh Kirill ja lööb risti ette. „Hirmu ajavad peale! Aga midagi pole parata! Tema Hiilgus ütles, et nüüdsest on nad meie liitlased. Andis koguni käsu, et ma edaspidi peale Isa, Poja ja Püha Vaimu ka Allahi poole palvetaksin.“