Erki Pärnoja annab oma ansambliga novembris kolm kontserti sarjast „Leva“: 9. novembril Tallinnas klubis D3, 10. novembril Tartu ERMis ja 11. novembril Pärnus, klubis Wunderbaar. Kitarridel Jonas Kaarnamets, basskitarril Peedu Kass, trummidel Kristjan Kallas ja klahvpillidel Pärnoja sooloalbumite produtsent Filip Leyman (SE). Erikülalisena astub lavale Anna Kaneelina.

Oma muusikavaliku kohta ütleb Juri Kritii nii (kuulata saab ka siit): „„Keyhole“ on film suutmatusest lahti lasta, traumast ja mälestustest, mis inimese tulevikku kujundavad. Järgnevad lood siin nimekirjas viitavad kas otseselt Erki Pärnoja ja Anna Kaneelina loole „Into a Dream“, mis sai tehtud spetsiaalselt sellele filmile, või omavad kaudseid seoseid ja mõju minule isiklikult.“

Letta Mbulu, „Nomalizo“

See oli lugu, mis oli stsenaariumis esimesest draftist peale ning mis on kui alguspunkt meie koostööle Erkiga.

Mirdza Zivere, „Žozefīno“

Mirdza muusika tuli jutuks sel ajal kui stsenaariumit kirjutasime ning püsis meil meeles kuni protsessi lõpuni.

Ihor Tsymbrovsky, „Come, Angel“

Unikaalne ning lõputult inspireeriv „Come, Angel“ oli lugu, mille leidsin kui tegin oma lõpufilmi aastal 2017 ning selle esmane kuulamine tähistab väga tähtsat, peaaegu et religioosset kogemust minu elus.

Angelo Badalamenti, „The Bookhouse Boys“

See oli üks esimesi muusikalisi viiteid, mis meil Erkiga jutuks tuli, kui rääkisime filmi sobivatest helilistest tekstuuridest ja ruumidest ning otsisime spetsiifilisi instrumente väljendamaks meie tegelasi või nende sisemaailma.

Erki Pärnoja, „Tumendamad lained“

See lugu oli minu esimene kokkupuude Erki imelise talendiga ja rikkaliku väljendusviisiga ning sellest hetkest peale tahtsin temaga koostööd teha.

Kamanių Šilelis,Paleisk Mane Namo“

Lugu, mis lainetab kuuluvustunde, turvatunde ja igavese igatsuse teemadel oma tugeva naisvokaaliga. Midagi, mida olen oma ellu väga igatsenud.

Booka Shade, „Night Falls“

Meie film jutustab lugu hetkest, mida me seostame konkreetse helipildiga, helilise mälestusega – see lugu on minu sonic memory. Ma seostan antud lugu konkreetse köögiga, konkreetsete inimestega ning suitsu täis toaga.

Frank & Tony, Bob Moses, „Holding On“

Stiilne tõlgendus inimese tendentsist hoida kinni millestki, mis on ammu kaduma läinud. Lugu, mille olen ribadeks kuulanud.

Oneothrix Point Never, „I Don’t Love Me Anymore“

Leidlik, kummaline ja emotsionaalne. See muusikateos on minu üks lemmikuid läbi aegade.

FAKIGN, „honey“

Eesti multitalendist muusik, dramaturg, teatrilavastaja ja näitleja Kirill Havanski, kelle töö mind alati inspireerib, sõltumata sellest, kas kogen seda teatris või oma kõrvaklappides.