Simmo Saar: „Mine tagasi maale ja osta kastiratas“ on Tallinna sõnum mittekohalikele autojuhtidele

PÄEVA FOOKUS | Tallinna liiklusküsimuste lahendamiseks tuleb „liivakastid“ ühendada

Eesti üks suuremaid hädasid on see, et tulenevalt pidevast „mina sinu liivakasti ei pissi“ mentaliteedist ei näe meie ametkonnad ja KOV-id suurt pilti, pusides kõik võidu enda kitsa lõigu kallal. Linnaosad ei ole eraldiseisvad, vaid linna osa. Linn on omakorda riigi osa. Kui Tallinn tahab tõesti parkimiskohti vähendada ja hakata autosid välja tõrjuma, tuleb normaalse elu jätkamiseks teha üüratuid investeeringuid: Tallinna sissesõitude juurde peavad tekkima suured parklad ja transpordikeskused, ideaalis tuleks Tallinna alla kiire transpordiühenduse rajamiseks rajada ka metroo.

Paraku on Tallinn oma ajaloo vang: suur osa linnast on ju kujunenud tsaarivõimu ja nõukogude arhitektide käe all. Esimene leidis, et Tallinnas piisab liikumiseks roojavast setukast, nõukogude võim omakorda arvas, et sisserännanud tööjõud peab oma magalakorteritest suurtesse tehastesse tööle jõudma. Ka tänane Lasnamäe kanal on ju loodud just selleks, et tööline saaks kiiresti tööle.

Tänaseks on saanud vanadest tehastest kas büroohooned või nooblid uusräämas ipa-õlle rüüpamise kohad. Tallinn on endiselt Eesti tegelik keskpunkt, olles koduks ligi poolele miljonile inimesele ja igapäevaseks võõrustajaks nii „kuldse ringi valdade“ elanikele kui teistele, kel pealinna ühel või teisel põhjusel asja.