Viimastel aastatel on Eestist üle käinud mitu sedavõrd võimsat tormi, et tekkinud kahjude likvideerimisega tegeleti nädalaid. Just nendest tormidest on saadud tegelikult väga kasulikke õppetunde, kus joonistuvad välja kriitilisemad piirkonnad ja nõrgimad lülid vajalike ühenduste tagamisel.

Samas mõjuvad ikkagi ootamatult ning paratamatult ka ehmatavalt sellised intsidendid, kus välise jõu kasutamise tõttu saab kannatada tehniline taristu ning õhus on küsimus, kas keegi tegi seda meelega. Mõnikord ongi aga vaja ju ehmatust selleks, et olukorda reaalsemalt hinnata ning midagi ka asja muutmiseks ette võtta. Nii Eesti-Soome kui ka Eesti-Rootsi vaheliste sidekaablite kahjustused – olenemata põhjusest – võiksid olla äratuskellaks ka neile inimestele, kes siiani pole veel läbi mõelnud, kuidas võimalike kriiside puhul käituda.