FOTOD | Mikkeli muuseumis avati näitus karikatuuri isa Honoré Daumier’ loomingust
Mikkeli muuseumis saab alates laupäevast näha prantsuse 19. sajandi kunsti suurkuju Honoré Daumier’ rohkem kui sadat karikatuuri, mis pärinevad Rolan Paul Firnhaberi kogust.
Kuigi Eestis on mitmes muuseumis üksikuid Daumier’ karikatuure ‒ sealhulgas Eesti Kunstimuuseumi Johannes Mikkeli kollektsioonis ‒, on näitus „Karikatuuri isa. Daumier’ looming R. Paul Firnhaberi kogust“ Eestis esmakordne võimalus tutvuda kunstniku loominguga põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt.
Kollektsionäär Rolan Paul Firnhaberile kuulub Eesti suurim Daumier’ graafika erakogu. 1936. aastal Indianapolises sündinud Firnhaber on USA kultuuriloolane, antropoloog ja ürgaja kunsti uurija, kellel on Chicago ülikooli doktorikraad võrdleva religiooni ja mütoloogia alal. Alates 2010. aastast elab Firnhaber Viljandis.
Näituse kuraatori Anu Allikvee sõnul lõi Honoré Daumier uuenduslikke maale ja skulptuure, kuid teenis elatist peamiselt karikaturistina. „Kuna Daumier’ mastaapne ja ajakirjanduse vahendusel laiade rahvahulkadeni jõudnud graafikalooming kannab peamiselt humoristlikku varjundit, võib teda pidada suisa karikatuuri isaks. Seda tiitlit õigustab ka tema roll naljapiltide edasiarendamisel sotsiaalselt ja poliitiliselt mõjukateks kunstiteosteks. Daumier’ groteskini stiliseeritud kujundites nägi kirjanik Honoré de Balzac justkui Michelangelole omaseid kirglikke ja esmapilgul lausa taltsutamatuid jooni, millest vormusid elavad ja jõulised figuurid,“ tutvustab Allikvee.
Seistes demokraadina alati nõrgemate poolel, käsitles Daumier oma ajastu poliitilisi vastasseise ja ründas ebaõiglaseid riigimehi. Olles neil teemadel terav ja jõuline, suhtus ta inimlikesse nõrkustesse aga pigem mõistva muhelusega, kujutades pariislaste rõõme ja muresid, laste vempe ja suurlinna ülerahvastatust.
Daumier’ elu ja loomingu käsitlemise kõrval tõstatab näitus ka pildivabaduse probleemistiku, küsimuse kunstniku vabadusest luua ühiskonnakriitilist satiiri. Teema on oluline ka tänapäeval, kui ühiskond on tugevalt kaldu poliitilise korrektsuse poole ning ajakirjanduslikku satiiri käsitletakse pahatihti isikliku solvamisena.
Näituse publikupäev toimub 11. novembril – Esimese maailmasõja lõpu aastapäeval, mis on Prantsusmaal riigipüha (vaherahupäev).
