Valgevenes käib aktiivne venestamine, mille käigus proovitakse lämmatada kohalikku keelt ja kultuuri

Valgevene opositsiooni ehk demokraatlike jõudude väljavaated normaalsemale riigikorrale on ahtad ning nende paranemist pole lähiajal paista.

Alates 2020. aasta opositsiooni protestist pole Valgevenes toimunud ühtegi meeleavaldust, kus demokraatlikud jõud oleksid sõna saanud. Eesti Vabariigi eriesindaja Valgevene demokraatlike jõudude juures Marko Koplimaa sõnul on raske ka midagi sellist lähikuudel näha, sest ligi pool miljonit peamiselt demokraatiameelset inimest on riigist põgenenud ning isegi kui protest toimuks, lõppeks see osalejatele kardetavasti vanglakaristusega.

„Valgevenes sees režiimivastast poliitilist tegevust vähemalt pealispinnal ei toimu, sest riigi kehtestatud repressioonid lihtsalt välistavad selle tegevuse,“ ütles Koplimaa. Praegu on riigi demokraatlikud jõud kogunenud piiride taha ning nende kaks peamist keskust on Vilniuses ja Varssavis.

Kuigi nende eesmärk on sealt informatsiooniga Valgevenesse jõuda, siis ka see on raskendatud. Peamiselt proovitakse inimesteni jõuda sotsiaalmeedia kaudu ning teatud kanalitelt saab läänemeelse info siiski kätte. Samas pole neid päris ohutu jälgida, sest riigis vangistatakse isegi inimesi, kes nn valesid kanaleid jälgivad. Näiteks peetakse tänavatel inimesi kinni, et kontrollida telefoni sisu, ja kui seal midagi võimudele ebameeldivat on, võib isikut ees oodata vanglakaristus.

Koplimaa ütles, et riik on tervikuna aina enam Venemaa mõjuvõimu all ning Valgevenes toimub süsteemne venestamine, kus proovitakse hävitada riigi ajalugu, keelt ja kultuuri. „Inimeste kaudu, kes puutuvad Valgevenega lähemalt kokku, olen ma ka kuulnud sellest, kuidas koolides ei saa enam õppida valgevene keeles,“ rääkis Koplimaa.

Valgevene demokraatlikel jõududel on siiski ülesanne demokraatia eest seista ning kõige paremini toimib see Ukraina toetamisel. Kui Venemaa saab sõjas lüüa, on lootust, et olukord paraneb ka Valgevenes.

10. novembril toimub Tallinnas Valgevene konverents, mida korraldab välisministeerium koostöös Inimõiguste Instituudi, ühendusega European Endowment for Democracy ja Svjatlana Tsihhanovskajaga. Konverentsil käsitletakse inimõiguste olukorda Valgevenes ja Valgene režiimi vastutusele võtmist ning Valgevene tulevikuvisioone.