PÖFF-i SOOVITUSED | Bulgaaria „Lilja 4-ever“ ja lugu lapsi holokaustist päästnud Briti börsimaaklerist
(3)Tänasest PÖFF-i kavast soovitame terava sotsiaalse närviga tehtud Bulgaaria noortedraamat ja tõsielulugu Nicholas Wintonist, kes aitas holokausti ajal juudi lastel põgeneda.
Teate küll neid imalaid teismedraamasid, kus keset linateost on pisike komistuskivi, millele järgneb õppetund ja viimaks helge lõpp. Bulgaaria film „Dyad“ on teist sorti. Vaatajana meenutas see valusaid emotsioone, mida tundsin aastate eest, kui teismelisena nägin filmi „Lilja 4-ever“.
Nüüdne lugu keerleb ümber 16aastase Dida ja tema sõbranna Iva. Sisimas Dida kadestab Ivat, sest tollel on raha ja ema reaalselt kõrval. Dida vireleb ja tema ema ajab Ameerika Ühendriikides suurt õnne taga. Videokõnes räägib ta, et jättis tütre põrguauku (tema sõnastus) seetõttu, et viisat hankida oli väga raske. Kõiki neid võltssiiraid põhjendusi... Dida helesinine unistus on ka ise USAsse lennata. Õnnetuseks ei kattu unistused tihtilugu tegeliku eluga.
Film kajastab ka masendavat teemat, nimelt müüvad noored neiud oma keha. Koolis on kahjuks soosiv taust, üks meesõpetaja kibeleb näiteks jooksvalt sellest osa saama.
Soovitatav üle 14aastastele.
„Dyad“
Režissöör Yana Titova
Osades Margarita Stoykova, Petra Tzarnoretchka, Jaklin Docheva, Tzvetan Alexiev jt
1 h 29 min
Kavas täna kl 16.45 ja 13.11 kl 16.30 Coca-Cola Plazas ning 15.11 kl 11.45 Solarise Apollos.
Ajal, mil keskmise kinokülastuse ajal saab juurelda, milline supervõime oleks sinu valikus kolmandas multiversumis vasakult poolt lugedes või kuhu peidaksid end teisest multiversumist paremalt poolt tuleva lapsnunna zombikummituse eest, näeb PÖFFil ka lihtsamaid ja inimlikumaid sisekaemuslikke filme. Mida teeksid sina, kui juhtuksid inimliku tragöödia tunnistajaks ja tuhanded hättasattunud vajaksid abi? Mõni hakkab tegutsema, mõni räägib muudkui enda abist, mõni ei tee midagi.
Inglaste „Üks elu“ räägib loo natsiokupatsiooni eelsest Tšehhoslovakkiast, kus juudi juurtega noor Briti börsimaakler hakkab juudi lastele korraldama põgenemisteekonda Suurbritanniasse. Samalaadseid õuduslugusid näeb praegugi, kuid paljud ei tee ikka midagi. Sellistele probleemidele sattus Anthony Hopkinsi (vanana) ja Johnny Flynni (noorena) kehastatav Nicholas Winton.
Esialgu tundub Hopkinsi roll jäävat episoodiliseks, kuid filmi teises pooles saab ta särada, kui vanahärra meenutab enda arhiivi korrastades vanu aegu ning jõuab ikka ja jälle tõdemusele, et tee palju tahad, ikka jääb tunne, et sa ei teinud piisavalt. Ent nagu ütleb kulunud klišee, tähendab üks päästetud elu päästetud maailma, ja Winton saab teenitud tunnustuse.
Kindlasti pole tegu kõige meeldejäävama holokaustifilmiga, kuid sellest hoolimata on igal vaatajal võimalik vaadata iseendasse ja küsida: kas me teeme piisavalt või üldse midagi selleks, et inimkannatusi vähendada?
„Üks elu“ („One Life“)
Režissöör James Hawes
Osades Anthony Hopkins, Johnny Flynn, Lena Olin, Alex Sharp, Helena Bonham Carter jt
1 h 50 min
Kavas täna kl 17.45 ja 11.11 kl 19.15 Solarise Apollos.
