Reili Rand: lahendus ei saa olla see, et õpetajate palgatõus tuleb koolide sunniviisilisest sulgemisest

Seda enam on vaja anda õpetajatele kindlust järgmiste aastate osas, jätkata palgakõnelustega ning näha ette palga alammäära kasvud aastateks 2025, 2026 ja 2027.

Õpetajate hoiatusstreik on selleks korraks läbi. Andsin reedel streigi toetuseks ka oma panuse. Seisin nimelt Narva keeltelütseumis 45 õpilase ees ja rääkisin tehnoloogia mõjust haridusele, tutvustasin poliitiku tööd ning andsin ülevaate riigikogus toimuvast.

Õpetajatel oli igati õigus streikida ja püüda sel moel palgaläbirääkimiste kulgu survestada. Streigiõigus on inimeste üks põhiõigusi. Võrdluses paljude teiste riikidega toimub Eestis streike haruharva, samuti on siinsed ametiühingud kasutanud reeglina seda õigust mõistlikult, et mitte öelda tagasihoidlikult.

Töökad ja kannatlikud eestlased kergekäeliselt streikima ei hakka, nagu nad ei kibele ka ametiühingutesse astuma. Seda kummastavam oli haridus-ja teadusministeeriumi tegevus, kes saatis hoiatusstreigi ärahoidmiseks koolidesse kirja, kus manitseti õpetajaid ja väideti ekslikult, et streikimine on ebaseaduslik. Sisuliselt oli tegu ähvarduskirjaga.