Hanah Lahe: tunnen iga kord ahastust, kui prügi välja viies selgub, et naabritel on sorteerimisest ükskõik
(363)Jäätmereform teeb sorteerimissüsteemi inimestele mugavaks ning paneb ettevõtted senisest enam vastutama oma pakendite keskkonnasõbralikkuse eest.
2021. aasta näitel oli Eestis olmejäätmete teke elaniku kohta 395 kg. See teeb ühe kuu keskmiseks ümmarguselt 33 kg olmejäätmeid. Probleem ei ole numbris endas, vaid selles, et olmejäätmete teke on seotud vähese prügisorteerimisega. Olmejäätmed on igapäevase elamise käigus tekkivad jäätmed kodumajapidamises: tarbitud, määrdunud või katkised asjad või esemed, mida ei saa ringlusse võtta. Liigiti peab majapidamistes ju koguma pakendeid, paberit ja pappi, biojäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Kõigi nende jaoks on mõeldud oma konteiner ja nii selgubki, et olmejäätmeid on tegelikkuses päris vähe.
Ent sorteerimise süsteem on inimeste jaoks ebamugav ja segane. Ja pole ka selgust, kelle õlule peaks olukorra lahendamine jääma. Tunnen iga kord ahastust, kui prügi välja viies – mis on kõik kenasti sorteeritud – selgub, et naabritel on sorteerimisest kama kaks. Lõpuks on kliimaministeerium välja tulnud ettepanekutega, mis teevad prügi sorteerimise inimestele lihtsamaks ning rakendavad ettevõtetele õiglasemat „saastaja maksab“ põhimõtet – vaja on süsteemset muutust.
