Kaks aastat tööd: 1929. aastal valminud „Jüri Rumm’“ jõuab 6K resolutsioonis digiteerituna PÖFF-ile
6K resolutsioonis digiteeritud ja 4K resolutsioonis restaureeritud „Jüri Rummu“ (1929) saab näha PÖFF-il 18. novembril kinos Sõprus.
Filmi digitaalne restaureerimine võttis aega kaks aastat ja nõudis rohket uurimis-, korrastamis- ja puhastamistööd. Restaureerimisel muudeti oluliselt filmilindil säilinud teose struktuuri, et jõuda võimalikult lähedale 1929.–1930. aastal Eesti kinopubliku nähtud versioonile. Erinevatele arhiiviallikatele tuginedes lisati uued vahekirjad, eemaldati Lätis vändatud kaadrid, taastati ja järjestati stseenid. Restaureerimisel jäeti muutmata filmitootmise protsessi juurde kuuluvad defektid ja „apsud“, et säilitada filmi autentsus. Küll aga eemaldati tolm ja rebendid, hilisemast käsitsemisest põhjustatud plekid ning vähendati keemilisi ja mehaanilisi kahjustusi.
Filmiteadlane ja filmiarhiivi direktor Eva Näripea rõhutab pärandihoidjate töö vastutusrikkust: „Kuna filmiarhiivid vastutavad otseselt selle eest, mil moel pärand tänase publiku ette jõuab ja kollektiivsesse mällu kinnistub, peab igasuguse digitaalse sekkumise vajadust põhjalikult kaaluma. Ning otse loomulikult on filmiarhiividel kohustus suhtuda nende hoole alla usaldatud pärandisse ja selle autorite kavatsustesse täie lugupidamise ja maksimaalse originaalitruudusega.“
Restaureerimisprotsessi käigus avastati koos läti filmiteadlastega, et film jagab olulist osa oma võttematerjalist Lätis 1934. aastal esilinastunud filmiga „Metsavendade pealik“. Digiteerimise ja uurimise tulemusel selgus, et „Jüri Rummu“ positiivid olid kopeeritud samalt negatiivilt, mis kandis Läti filmi alguskirju – seda kinnitasid muu hulgas negatiivilt positiivile kopeerunud kahjustused.
Filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka tõi restaureerimisprojekti juhtimise telgitaguseid avades välja mitmed keerukused: „Filmipärandi säilitamise ja restaureerimisega kaasnev töö on paljuski nähtamatu, nõudes interdistsiplinaarseid – nii teoreetilisi kui ka praktilisi – teadmisi ja oskusi, tervet rida spetsialiste ning spetsiifilisi seadmeid ja töövahendeid. Selle käigus tuleb süveneda iga üksiku restaureeritava teose ajaloolistesse, tehnoloogilistesse ja esteetilistesse nüanssidesse ning põimida väga eripalgelisi kompetentse: ajalugu, sealhulgas filmiajalugu, (filmi)arhiivindus, konserveerimine, digiteerimine ja digitaalne järeltöötlus.“
„Jüri Rumm“ (1929) on ajalooline seiklusfilm, mis põhineb 19. sajandi teisel poolel Eestis tegutsenud legendaarse vargapoisi Jüri Rummu lool, kes oli tuntud kui Eesti Robin Hood, varastades rikastelt ja jagades saaki vaestele. Filmis kujutatakse Jüri Rummu kui mõisniku toapoissi, kes pärast karistamist varastamise eest põgeneb. Seiklusrikkast linateosest ei puudu loomulikult ka armulugu. Film on inspireeritud Hans Varessoo (pseudonüüm) romaani „Jüri Rumm. Algupäraline roman Eestimaalt“ ja Jaan Metua rahvatükkidest.
Filmi režissöörid olid John (Johannes) Loop, Boris Borissoff (Jaanikosk) ja Mihhail Lepper. Kaamera taga seisis toonase aja üks eesti viljakamaid ja professionaalsemaid tegijaid, Berliinis õppinud Konstantin Märska. Stsenaariumi autor oli tõenäoliselt Mihhail Lepper. Rollides astusid üles Helmuth Suursööt, Ly Kerge, Boris Borissoff (Jaanikosk), Karl Laas, Mihhail Lepper, Benno Hansen, Salme Peetson, Meta Kelgo, Elsa Silber, Voldemar Toffer, Voldemar Päts, Olga Holts, Alfred Hindrea, Aleksander Mildeberg, A. Kaasik.
Nii nagu 1929. aastal, toimub ka 18. novembri linastus tummfilmile kohaselt koos elava muusikaga. Filmi saatva heliteose loovad ja esitavad Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel. Horne ja Bockius on rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma.
Lähemalt saab filmi restaureerimisest lugeda Rahvusarhiivi blogist:
