Miks on tabelis nii vähe naisi? Arvud ei valeta: nii poliitikas kui ka majanduses maksab meeste sõna rohkem

Naiste kesine esindatus pole probleem üksnes Eesti Päevalehe mõjukate nimekirjas, vaid see peegeldab üldisemalt Eesti olukorda.

false

Tänavu on sajast Eesti Päevalehe mõjukast 27 naised. Esikoht on küll teist aastat järjest peaminister Kaja Kallase käes, kuid järgmine naine platseerub alles 28. kohale. Tema puhul pole sel aastal enam tegu positiivse mõjuga. Johanna-Maria Lehtme on tänavu meediakünnise ületanud eeskätt MTÜ Slava Ukraini läbipaistmatu juhtimise pärast, mis tekitas tõsised kahtlusi annetatud raha otstarbelise kasutamise kohta. Mullu saavutas ta kuuenda koha ja siis kiideti seda, kui sõjakalt ta Ukraina eest seisis.

Kui mõjukate nimekiri vastaks Eesti demograafiale, peaks seal olema 52 naist, sest just selline protsent Eesti elanikest on naised. Tõsi, naiste „ülekaal“ Eesti rahvastikus algab 51. eluaastast, kuid vähemalt nii vanadel inimestel on Eesti poliitikas, majanduses ja kultuuris arvestatav mõju. Mõjukate edetabeli naiste väike osakaal peegeldab hästi aga ebavõrdsust ja ühiskonna klaaslagesid, millega Eestigi hädas on.