KULTUUR KÕIGILE | Dirigent Edmar Tuul: ka kurdid ihkavad osa saada koorikontsertidest, võimaldagem seda!

„See, mis on minule ja sinule normaalsus, ei ole seda teps mitte kõigile,“ arutleb erivajadusega inimestele kohandatud kontserdi „Mina olen olemas“ kunstiline juht Edmar Tuul. Kuidas teha nii, et kultuurisündmus oleks ligipääsetav igaühele?

Teist aastat järjest korraldab dirigent Edmar Tuul ülemaailmsel puuetega inimeste päeval 3. detsembril ühtekuuluvuskontserti. Selle teeb eriliseks, et kultuurisündmus on ligipääsetav nii neile, kes ei liigu oma jalal, neile, kes ei kuule või ei näe, ning neilegi, kelle jaoks tuleb keerulisi sõnumeid lihtsamasse keelde seada.

Tuul arutleb, et võib ju mõelda, mida annab näiteks kurdile koorimuusikast osasaamine. Meenutades aga, kuidas mitukümmend kurti eelmise aasta kontserdil nimiteost, Pärt Uusbergi „Mis on inimene?“ kaasa hakkasid laulma ehk sõnu kaasa viiplema, on vastus ilmselge.

„Me kõik tahame olla kaasatud, saada kogemusi, aga paraku jäävad paljud kultuurielamused puudega inimestele kättesaamatuks,“ nendib Tuul ja rõhutab, et see probleem puudutab suurt osa Eesti ühiskonnast. Selles aasta septembrikuu seisuga elab Eestis 118 864 puudega inimest. Kuulmise, nägemise, liikumise või psüühikaga võib probleeme olla aga ka lühiajaliselt.

Tuul meenutab, kuidas Eesti kurtide noorteorganisatsiooni vedur Ann-Ornella Öpik pärast eelmise aasta kontserti rääkis, et polnud kunagi unistanud koorikontserdist osa saada. „Ta rääkis, kui uskumatult mõnus see oli, ta sai väga ägeda elamuse osaks,“ meenutab Tuul Öpiku sõnu pärast kontserti.

Selleks, et tõepoolest kõik inimesed kultuurisündmusest osa saaksid, tuleb omajagu asju läbi mõelda. Tuul võtab ühtekuuluvuskontserdi korraldusliku poole pulkadeks: vaegkuuljatele tagatakse viipekeele- ja kirjutustõlge (ehk subtiitrid), vaegnägijatele valmistatakse punktkirjas kava ja nad saavad endale kõrvaklapid, kust kuuleb kirjeldustõlget ehk neile maalitakse pilt laval toimuvast.

Samuti tuleb laulude tekstid panna lihtsamasse keelde, et intellektipuudega saalisviibijad toimuvast aru saaksid. Samuti on tagatud ligipääs ratastooli või mõnda muud liikumise abivahendit kasutavatele inimestele. Ligipääsetavaks teeb kontserdi seegi, et on tasuta.

„Sellise kontserdi korraldamine on äärmiselt kallis, meie eelarve on 19 000 eurot,“ toonitab Tuul ja võrdleb, et tüüpilise koorikontserdi korraldamine maksab 20% sellest ehk paar tuhat eurot. Tuul tänab kõiki, kes algatusele õla alla pannud: kultuurkapital, Eesti Puuetega Inimeste koda, Eesti Puuetega Inimeste fond, abivahendifirma ITAK ja Tallinna Tervishoiu kõrgkool. Kogu korraldusmeeskond koosneb vabatahtlikest, lisab Tuul.

Tuul avaldab ka lootust, et mida enam kultuurikorraldajad erinevaid tõlketeenuseid ostma hakkavad, seda taskukohasemaks nende hind läheb. „Teine variant oleks, et keegi toetaks spetsiaalsete tõlgete tellimist, sest olgem ausad – koorid toimivad nappidest vahenditest, lauljate liikmemaksust,“ selgitab Tuul.

Ühtekuuluvuskontsert „Mina olen olemas“ leiab aset Tallinna Tehnikaülikooli aulas 3. detsembril algusega kell 14 ning seda kannab ka üle ETV. „Ühe kontserdiga ei muuda ühiskonda puuetega inimeste suhtes sallivamaks ja kultuurivaldkonda ligipääsetavamaks,“ tõdeb Tuul ja avaldab lootust, et sellest saab iga-aastane traditsioon.