Eesti on enneolematu surve all. Teisipäeval võib Venemaa teha sammu, mis ähvardab liitlased tülli ajada

Venemaa võib kasutada oma vetoõigust, et nurjata Eesti OSCE eesistumine.

Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon OSCE loodi 1975. aastal selleks, et külm sõda ei muutuks kuumaks. Sellest pidi saama NATO ja Varssavi pakti riikidele arutelude pidamise koht, kus ühised eesmärgid olid muu hulgas jõu kasutamise vältimine teineteise vastu, riikide territoriaalse terviklikkuse austamine, erimeelsuste rahumeelne lahendamine ja muu selline. Vähemalt nii kõlab legend. 1975. aastal sõlmitud Helsingi lepete puhul oli muidugi kaunis problemaatiline rääkida Nõukogude Liidu terviklikkuse austamisest. Viimane pidas ju selle terviku osaks ka Balti riike, ent see on omaette lugu.

Lagunenud Nõukogude Liidust taas iseseisvana välja tulnud Eesti liitus OSCE-ga kohe, 1991. aasta septembris. Samal aastal pandi paika, et organisatsiooni veab igal aastal eest üks liikmesriik. Vahepealse 33 aastaga on suur hulk maid, teiste seas Leedu, juba eesistujariik olnud. Eesti kord peaks saabuma pärast aastavahetust. Selline plaan pandi paika juba mitu aastat tagasi, sügaval koroonaajal, veel enne Venemaa lauspealetungi Ukrainale.