Miks lõid rektorid nii vähe lokku, et ei pääsenud mõjule?

Miks pole mõjukate tabelis ainsatki rektorit? LP uuris seda endistelt ülikoolijuhtidelt Jaak Aaviksoolt, Katri Raigilt ja Rein Raualt, kelle sõnal on ühiskonnaelus praegugi kaalu.

Kas rektorid lõid lõppeval aastal tõesti nii vähe lokku, et tabeli koostajad ei pannud neid isegi tähele?Võiks ju eeldada midagi hoopis muud. Meenutame näiteks Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli juhtinud Jaak Aaviksood, kelle vahedad mõtted ning jõuline ja reljeefne sõnakasutus kogu ühiskonda puudutavatel teemadel panid teda mingi aeg pidama täiesti arvestatavaks kandidaadiks presidendi kohale. Ja Tartus oli Aaviksoo järglane Alar Karis, kelle sõnakasutus on küll märksa pehmem, ent oskus ühiskonda mõista ja mõjutada viimaks lennutaski ta nimetet presidendikohale.

Ja nüüd – vaikus. „See on üleilmne trend. Ülikoolidel ei ole enam sellist rolli nagu 30 aastat tagasi, rääkimata sajast aastast,“ tõdeb endine rektor Aaviksoo. „Ülikoolil võib juba ka enda sees osutuda seisukoha kujundamine sisemiste eriarvamuste tõttu peaaegu võimatuks. Sageli ei lähtuta seejuures mitte akadeemilistest teadmistest, vaid aktiivsest kodanikuhoiakust.“