KULTUUR KÕIGILE | Kurdid viipekeelsest kontserdist: tunneme, et meiega on arvestatud, meid pole unustatud

Bella Kurg (21) ja Jegor Andrejev (21) ihkavad kultuurisündmustest osa saada nagu me kõik. Paraku pole reegel, vaid pigem erand, et üks kontsert, näitus, etendus või muu sündmus on tehtud ligipääsetavaks ka neile, kes ei kuule.

Üht sellist erandit saab kogeda 3. detsembril kell 14, kui Tallinna Tehnikaülikooli aulas sünnib läbi ja lõhki ligipääsetav kontsert. Selle tarbeks õpetasid Kurg ja Andrejev ühtekuuluvuskontserdil „Mina olen olemas“ ülesastuvale kammerkoorile Encore viiplemist. Lauldes ja viibeldes esitab koor Cyrillus Kreegi teost „Mu süda ära üles“.

Ent mida tähendab ligipääsetav kontsert noortele laiemalt?

„See tähendab väga palju!“ kiidab Kurg. „Sellega tekib ühtekuuluvustunne. Saame oma emakeeles ehk eesti viipekeeles toimuvast osa. Saame tunda samu emotsioone, mida tunnevad kuuljad. Tekib tunne, et meiega on arvestatud. Meid ei ole unustatud. Ligipääsetavus on meile nagu kitsa tee laiendamine.“

„Ma saan tunda, et olen ühiskonnas võrdne,“ täiendab Andrejev. „Saan kätte kogu info, mida lavalt edastatakse. Viipekeele kõrval on tagatud ka subtiitrid, mis aitavad vaegkuuljaid.“

Kultuurivaldkonnas ligipääsetavuse tagamiseks on veel pikk maa minna. Kurg räägib, kuidas külastas kurtide perega Võrumaal Piusa koobast. Seal näidati subtiitrideta filmi, mistõttu jäi perele kogu teave kättesaamatuks. Film oli muuhulgas ka pileti hinna sees.

Peale filmi vaatamist mindi giidiga koopasse. Paraku jäi seegi osa kurtidele kättesaamatuks. „Vähemalt olid seal pildid, kust saime natukenegi koopa kohta lugeda. Usun, et oleksime nii ägedat infot saanud, kui see paik oleks kurtidele ligipääsetav. Sellise kogemuse tõttu ei külasta kurdid kohti, kus neil on raske infot saada. Tekib küsimus, milleks sinna minna,“ räägib Kurg.

Andrejev toob probleemina välja, et Eesti enda filmidel puuduvad eestikeelsed subtiitrid. „Meiega ei arvestata sageli just eestikeelsete subtiitritega seoses. Tegelikult on tore, kui filme ka viipekeelde tõlgitakse,“ ütleb ta ja toob positiivse näitena „Leiutajateküla Lotte“ ja „Sipsiku“, mida viipekeelde tõlgitud.

Andrejev sooviks käia teatriringis, aga vajaks selles osalemiseks kogu aeg viipekeele tõlki. See pole aga võimalik. Enamik huvitegevuste korraldajaid ei oska sellega arvestada.

„Arvan, et kurtide kultuuri hoidmise üks osa on selle näitamine kuuljatele. Seda saab teha just kuuljate üritustel osalemisega, mis eeldab aga viipekeele silda.“

Missugune on aga kurtide ja muusika suhe?

Kurg kasutab kuuldeaparaati, mille abil saab pisut infot kõrvaga, ta tajub rütmi ja tempot. Muusikast saab osa vaadates ka esineja kehakeelt, miimikat, emotsioone. „Kõik kurdid tajuvad muusikat erinevalt, aga vibratsiooni tajuvad kõik, ka kuuljad,“ lisab Kurg.

Andrejev ja Kurg on mõlemad osalenud Eurovisiooni laulude viipekeelde tõlkimises. Kurg räägib, et paljud kuuljadki eelistavad vaadata just viipekeele tõlkega kanalit. „Paljud kuuljad ütlevad, et see on kõige parem osa Eurovisioonist,“ nendib Kurg.

Andrejev ütleb, et kuulab muusikat kehaga. Temagi jälgib rütmi, miimikat, esineja eneseväljendust. Viipekeelde tõlkimise puhul tuleb Andrejevi sõnul arvestada pausidega ja tempo muutusega muusikas, et kurt ja kuulja saaksid sama emotsiooni samal ajal.

Positiivse näitena ligipääsetavuse vallast toob Andrejev ka „Aktuaalse kaamera“ viipekeelsed uudised. Laulupidu on tõlgitud kahel korral ja Eesti Laulu ning Eurovisiooni mitmel aastal. Mõned teatrietendused on samuti viipekeelde tõlgitud.

Kurg ütleb, et praegusel ajal püütakse üha enam kõikidele ligipääsu võimaldada. Paraku on siiski igapäevane see, et enne näiteks muuseumisse minekut tuleb teha eeltööd: kas seal on kurtidega arvestatud või mitte.

Andrejev lisab, et kui viipekeelset tõlget pole võimalik lisada, võiks tagada vähemalt subtiitrid: „Nii saan vähemalt info, et mingi üritus toimub. Väga sageli on nii, et saan tagantjärgi teada, et mõni tore sündmus toimus. Kui saadetele lisatakse subtiitreid, siis saan infot ja olen paremini kursis, mis erinevates valdkondades Eestis ja maailmas toimub, sh ka kultuurivaldkonnas.“