JUHTKIRI | Nüüd tuleb küll piir pidama saada

Kui rändevood 2015. aastal euroliidu välispiirist nagu tulvaveed Kahhovka tammist läbi tulid, olid tagajärjed pehmelt öelda laastavad. Üle Euroopa tõstsid pead populistlikud parteid ning ühenduse sisepiiridele kerkisid okastraataiad ja kontrollpunktid. Samal ja järgmisel aastal vapustas Euroopat hulk terroriakte. Hirm sisserände ees oli üks mõjukamaid tegureid Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumises.

Siiani puudub ühtne selgus, miks just see aasta nii murdeliseks kujunes ja kui palju keegi seda koordineeris. Jah, Venemaa küll pommitas toona aktiivselt Süüriat, kuid põgenikevool oli praeguste teadmiste järgi pigem sellega kaasnev nähtus. Ent mis tahes organ Moskvast saavutatud tulemust jälgis, jõudis ta kiiresti järeldusele, kuivõrd tõhus relv on see lääne lõhestamiseks.

Ning nüüd koputab see relv Eesti uksele. Viimase paari nädala jooksul on mitmel korral saabunud üle Narva silla vähemalt kümnest inimesest koosnevad rühmad, kes ootavad sissepääsu. Esialgu pole nad varjupaika taotlenud ja pärast keeldumisotsuse saamist on rahumeelselt tagasi mindud.