ARVUSTUS | Tõelist inimelu traagikat kajastav linateos, mis jätab jälje ka kõige kalgimasse südamesse

Eeva Mägi uus dokumentaalfilm „Kellele ma naeratan?“ aitab meenutada, mida tähendab olla inimene.

Dokumentalistikal paistab olevat kuldaeg, nii Eestis kui ka kogu maailmas. Anna Hintsi „Savvusanna sõsarad“, Liis Nimiku „Päikeseaeg“, lugematu hulk (häid!) eluloofilme. Ka kirjanduses suureneb just dokumentaalsete lugude ja elulookirjutuse populaarsus. Tekib tunne, et pidurdamatus infotulvas januneme aina enam millegi tõelise, siit ilmast pärineva ja käegakatsutava järele. (Ei suuda jätta märkimata, et samal ajal jõuab kinolinadele aina kiiremini aina sürrimate süžeede ja eelarvetega kassahitte, kümme tükki pakis koos kohustusliku nänniga. Kuid seegi on ilmselt üks põhjus, miks ka vastuvool tugevneb.)

Eeva Mägi uus dokumentaal „Kellele ma naeratan?“ astub sel õide puhkenud rajal julgelt eelkäijate sekka. Eestis esilinastus film novembri alguses PÖFFi laste- ja noortefilmide alafestivalil Just Film, kuid maailma esilinastus toimus juba juulis Itaalias Giffoni festivalil. Loodame, et peagi lisandub sellesse nimekirja veelgi festivale üle maailma.