Kaja Kallas pole Eesti esimõjutajana mingi üllatus. Nõustun Andrus Kivirähkiga: kui mitte peaminister, kes siis veel? Kallase käitumuslike eripärade teeneks võib lugeda ka mitme teise mõjuka piltisattumist: kas Isamaa uue juhi Urmas Reinsalu tähelend oleks olnud nii hoogne, kui tema võrdlusmaterjaliks ei oleks nimelt Kaja Kallas?

Kaudselt Kallase saavutuseks võib pidada Reformierakonna suure vastaspoole EKRE tähe tuhmumist. Helmed pole suutnud Kallasele vastandumist eriliseks poliitiliseks kapitaliks vormida ja istuvad nüüd oma tüütuks ning viljatuks kulunud obstruktsiooni otsas nagu munas kanad. Vähetähtis pole ka Reformierakonna oma rolli muutumine, kus suurtest majandusliberaalist sai äkki kangekaelne maksutõstja.