Kõlvarti puhul on asi lihtne: poliitikuks kasvamine üheparteises Tallinna linnasüsteemis andis talle asjatu kindlustunne, et sarnane lähenemine töötab ka erakonnajuhina: et omasid võib valimatult positsioonidele upitada, vastasleeriga suhete sidumisele pole vaja aega kulutada ja samal ajal saab puhata palmi all.