Selgusid Finlandia kirjandusauhinna laureaadid
Täna kuulutati Soomes välja tänavused Finlandia kirjanduspreemia laureaadid. Ilukirjanduse kategoorias võitis Sirpa Kähköneni romaan „36 uurnaa – Väärässä olemisen historia“.
Sirpa Kähköneni romaani „36 uurnaa – Väärässä olemisen historia“ („36 urni – eksimise ajalugu“, kirjastus Siltala) kahekõne surnud emaga laieneb panoraamseks, põlvkondadeüleseks ja sügavalt puudutavaks perekonnasaagaks. Kuue lõppvooru jõudnud kandidaadi seast valis võitja professor ja tantsukunstnik Jorma Uotinen.
Sirpa Helena Kähköneni (s. 1964) on õppinud ülikoolis kirjandust ja ajalugu ning töötanud Helsingi ülikoolis teadusassistendi ja Otava kirjastuses toimetajana. Alates 1996. aastast on ta vabakutseline kirjanik ja tõlkija. Oma kirjanduslikku tegevust alustas ta romaanidega noortele täiskasvanutele, kirjanduslik läbimurre tuli 1998. aastal alguse saanud ajalooliste romaanisarjadega. Aastatel 2018–2022 oli Kähkönen Soome Kirjanike Liidu esimees. Eesti keeles on varem ilmunud Sirpa Kähköneni romaanid „Graniitmees“ (Graniittimies, Varrak 2017) ja „Nõmmeliivatee“ (Muistoruoho, Koolibri 2021), mõlemad Piret Saluri tõlkes. Kirjastuses Koolibri on töös ka „36 urni“ tõlge. Finlandia preemiale on kandideerinud ka Kähköneni romaanid Lakanasiivet (2007), Graniittimies (2014) ja Tankkien kesä (2016).
Parima romaani tiitlile kandideerisid veel Laura Gustafssoni Mikään ei todella katoa (Miski ei kao päriselt), Antti Hurskaineni Suntio (Kirikuteener, kirjastus Siltala), Pasi Ilmari Jääskeläineni Kuurupiilon anatomia (Peituse anatoomia, kirjastus Atena), Miki Liukkoneni Vierastila (Võõrsil, kirjastus WSOY) ja Iida Turpeineni Elolliset (Elusad, kirjastus S&S). Elolliset võitis Helsingin Sanomate parima debüütromaani auhinna ja selle tõlkeõigused on müüdud juba üle 20 riiki, sealhulgas Eestisse. Lugejate lemmikuks valiti varalahkunud Miki Liukkoneni romaan Vierastila.
Teised Finlandia võitjad
Finlandia aimekirjanduse auhinna võitis Antti Järvi „Minne katosi Antti Järvi?“ (Kuhu kadus Antti Järvi?, kirjastus Gummerus). Teoses ajab kirjanik oma samanimelise vanavanaisa jälgi, kes jäi pärast sõda loovutatud Karjalasse. Soomes valitsev Karjalast evakueeritute ehk evakko narratiiv on jätnud enda varju kõik Karjalasse mahajäänud ja Soomes mahavaikitud erandid. Kuue kandidaadi seast valis võitja lastekirjanik Linda Liukas. Aimekirjanduse lugejate lemmikuks hääletati Ville Mäkipelto & Paavo Huotari „Sensuroitu – Raamatun muutosten vaiettu historia“ (Tsenseeritud – Piibli muutuste varjatud ajalugu, kirjastus Otava).
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia laureaat on Magdalena Hai noorte õudusromaan „Sarvijumala“ (Sarvikjumal, kirjastus Otava), mille valisid oma lemmikuks ka lugejad. Noorteromaani valis kuue lõppvooru jõudnud kandidaadi seast välja muusik ja kunstnik Herra Ylppö.
Ülejäänud nominendid olid Jukka Behmi Ihmepoika Leon (Imepoiss Leon, kirjastus Tammi), Anna Elina Isoaro & Mira Malliuse Kaksi tätiä nimeltä Veera (Kaks Veera nimelist tädi, kirjastus WSOY), Sanna Isto Näkymättömät (Nähtamatud, kirjastus Tammi) ja Meri & Aleksi Korpela Peloton Peltohiiri – Lumilabyrintti (Kartmatu Põldhiir – lumelabürint, kirjastus Otava) ja Ted Forsströmi & Åsa Lucanderi Snälla Stella, sluta skälla! / Hissun kissun, Hilja! (Kulla Stella, ära lärma!, kirjastus Förlaget / Etana Editions). Neist viimane on ilmunud tänavu suvel ka eesti keeles nime alla „Kulla Stella, ära lärma!“ Tammerraamatus.
Finlandia auhind on Soome olulisim kirjandusauhind, mida antakse igal aastal parima romaani, laste- või noorteraamatu ja aimekirjandusteose autorile. Finlandia auhinda (30 000 eurot) annab välja Soome Kirjandusfond alates 1984. aastast.
