JUHTKIRI | Vanemahüvitis on hea, aga vahest liiga kallis

Valitsuse liikmed on suhteliselt avameelselt teatanud, et eelarve miinuse vähendamiseks vaadatakse üle ka üks Eesti lipulaevu, vanemahüvitis. Juba sel sõnumil iseenesest võib olla laste saamisele pelutav mõju. Aga mõte vanemapalgaks nimetatud hüvitisele värske pilk heita pole üldse vale.

Praegu võtab vanemahüvitis eelarvest 400 miljonit eurot ehk umbes kümnendiku kõigist sotsiaaltoetustest. Kokku saavad vanemad jagada kahe peale paindlikult ära poolteist aastat, kui üks kahest saab lapse kolmeaastaseks saamiseni täispalgaga kodus olla.

2003. aasta detsembrist kehtima hakanud võimalust kadestatakse maailmas päris palju ja see süstib suurel määral turvatunnet, kui perekonnad laste saamist kaaluvad. Ühiskonnana saadab hüvitis tugeva sõnumi: sisuliselt makstakse saajale eelarvest tagasi seitsme ja poole aasta tulumaks. Miinimumpalga ulatuses saavad hüvitist needki, kes varem ei töötanud.