FOTOD | Kumus astuvad dialoogi Itaalia transavangard ja Eesti ekspressionism
Kumus on tänasest avatud näitus „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“.
Näitus toob Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud Raoul Kurvitza (1961) ja Urmas Muru (1961) teostega.
Näituse kuraatorid on Fabio Cavallucci ja Sirje Helme.
Eesti Kunstimuuseumi jaoks on näituse üks eesmärke pöörata tähelepanu 1980. aastate Eesti maalikunstile ning selle tähendusele meie lähikunstiajaloos. Seda perioodi on kunstis nimetatud ka „kadunud kümnendiks“. Ühelt poolt hoidis kunstnikkond üleminekuaja päevapoliitikaga teatavat distantsi, teisalt jäid 1980. aastad Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud suurte muutuste taustal kunstiajaloole üsna ebahuvitavaks. Seetõttu vajab see kümnend veel aktiivset mõtestamist.
1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstimaailmad erinevad oma sotsiaalses ja poliitilises võrgustikus, kogemustes ja kunstipraktikates ning Teise maailmasõja järgsetes võimalustes. Transavangardi ideede taga on Itaalia võimas kujutava kunsti traditsioon. Eesti 1980. aastate lõpp asetus ärevate poliitiliste sündmuste keskele ning siinses kunstielus hakkasid toimima protsessid, mille tulemusena tekkis uus vaba kunstiruum. Itaallaste looming jõudis Eestisse üksikute juhuslike reproduktsioonide kaudu ja uue maalikunsti mõju arenes siin lühikese ajahetkega oma suunas edasi.
Transavangardi rühmitus tekkis Itaalias otsese vastandusena eelnevate kümnendite ühiskondlikke eesmärke teenivale ja analüütilisele kunstile. Rühmitust vedanud kriitik Achille Bonito Oliva (1939) ja kunstnikud Sandro Chia (1946), Francesco Clemente (1952), Enzo Cucchi (1949), Nicola De Maria (1954) ja Mimmo Paladino (1948) nägid oma tegevust kui missiooni, millega segunes ka teatav annus loomingulist ülbust. Erinevalt Itaalia kontekstist ei soovinud Raoul Kurvitza ja Urmas Muru asutatud Rühm T eelnevatele põlvkondadele vastanduda, vaid varasemast justkui mitte hoolides, rajada kunstis uusi mõtte- ja tegutsemisviise.
