Heide, kadu ja kahju. Keskkonnaamet tahab liiga agarale maakuivendamisele kriipsu peale tõmmata

Metsa- ja põllumaa kuivendamise hind on 1,5 miljon tonni CO₂-heidet ja elurikkuse kadu. Keskkonnaamet on võtnud suuna seda vähendada.

„Kraavide kogupikkus ületab juba jõgede ja ojade kogupikkuse üle kolme korra!“ ütles TÜ märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap. Tõesti, keskkonnaregistri andmetel on Eestis kraavide kogupikkus ligi 70 000 km, mil jõgede ja ojade kogupikkus on vaid 19 000 km.

Praegune kuivendusvõrgu ulatus hõlmab kolmandikku Eesti maismaast, täpsemalt 1,4 miljonit hektarit. Kuivendamise peamine poolt argument on majanduslik, sest selle abil saab põllu- ja metsmaadel viljakust ja tootlikkust tõsta. Samas kaasneb sellega terve nimekiri negatiivseid keskkonnamõjusid alates elustiku vaesumisest kuni põhjavee taseme vähenemiseni.