Kui vaadata peaministri praegust valitsemiskäekirja, siis tunneme sealt ära tema senise karjääritrajektoori: esmalt advokaadina Euroopa õiguse vallas ja hiljem eurosaadikuna Brüsselis. Ta on võtnud pähe Eesti rahvast juhtida kui mõnd järjekordset europrojekti – see algab punktist A ja peab jõudma punkti B (kuhu jõudmisega kaasneb loodetavasti rahvusvaheline tähelepanu, auhinnad ja tunnustused). Mis vahepeal saab, see tegelikult väga ei huvitagi. Tema tahab võita ja võitjad ei vaata tagasi.