Kitarrist Andre Maaker: leidub valdkondi, mis kiratsevad, aga on ka eristuvaid ja omanäolisi kultuuriloojaid
„Tajun Baltimaade muusikutega ühist pinnast, millele koostöö rajada. Me tunnetame teineteist sarnastena,“ leiab kitarrist Andre Maaker, kel ootab ees minituur koos Leedu muusiku Saulius Petreikisiga.
Detsembri alguses külastab Eestit kolme kontserdiga Leedu muusik Saulius Petreikis, kelle kvartetist pool on Eesti muusikud. 7. detsembril Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuva kontserdi eel vestles ansambli kitarristi Andre Maakeriga Eesti Pärimusmuusika Keskuse kommunikatsioonijuht Kristjan Priks.
Andre, lisaks oma muusikale oled sa paljude muusikutega siin ja seal koostööd teinud. Kuidas sa kirjeldad Baltimaade muusikuid ja sealset õhkkonda?
„Väikeses populatsioonis on raske hoida koos tugevalt arenevat tervikut, küll aga võib sähvatada üksikuid heledaid tähti.“
Tajun Baltimaade muusikutega head ühispinnast, millele koostöö rajada. Meil on väga sarnane lähteasend muu maailma suhtes ja me tunnetame teineteist sarnastena. Seda ei pruugi alati kogeda mõne kaugema ja meist erinevama rahvaga. Üldine pilt on siin ja seal kirju - leidub valdkondi, mis kiratsevad ja vajaksid terviklikumat pikaajalist tuge ning ka visiooni, et jätkusuutlikult kasvada ja areneda. Vastukaaluks on eristuvaid ja omanäolisi kultuuriloojaid, kes leiavad oma unikaalse väljenduslaadi. No see on umbes nagu jalgpallivõistkonnaga - väikeses populatsioonis on raske hoida koos tugevalt arenevat tervikut, küll aga võib sähvatada üksikuid heledaid tähti.
Kuidas sinu ja Saulius Petreikise teed ristusid ja mida olete siiani koos loonud?
Kohtusime 2018. aasta sügisel Riias, kui meid kutsus kokku Läti kandlemängija Laima Jansone ning ühiselt oleme tegutsenud triona „Tris Upes“ (Kolm jõge) ja kontserte andnud kõigis kolmes balti riigis. Samuti olen Sauliuse kutsel aeg-ajalt liitunud tema ansambliga Leedus ning oma muusikat olen käinud esitamas ka Sauliuse korraldatud muusikafestivaliil „Saules Muzika“ Vilniuses.
Tutvusta palun veidi Eestis kontserte andva kvarteti koosseisu ja instrumente.
Lisaks Sauliusele ja minule on seekord laval ka Sauliuse vend Donatas Petreikis - andekas džässmuusik ja ansamblijuht, kes pikka aega õppinud ja töötanud Taanis. Tema peamiseks instrumendiks on saksofon, kuid tihti mängib ta ka kitarri, bassi või klahvpille, mida iganes üks muusikapala või koosseis parasjagu nõuab. Eesti poolelt on meiega andekas pianist ja helilooja Rahel Talts, kes samuti on Sauliuse ansambliga viimastel aastatel üha tihedamalt koostööd tegemas.
Sauliuse instrumente on raske kokku lugeda ja vaevalt, et ma kõikidele neile ka nime oskaksin anda. Laias laastus jagunevad tema pillid kaheks: vokaal ja puhkpillid. Ta on äärmiselt huvitava häälekasutusega, tuues kuuldavale nii linnu- ja loodushääli kui ka avaralt üle ilma kaikuvat vokaali. Puhkpillide seast leiab peamiselt trompeti- ja flöödilaadseid pille, mille hulgas on nii klassikalisi instrumente kui ka eksootilisi pille. Kui peaksin Sauliuse esinemismaneeri ühe sõnaga kirjeldama, siis oleks see „lummav“ - ta loob sideme iga üksiku heliga, neid hoides ja kaunistades!
„Sauliuse esinemismaneer on lummav“.
Millest koosneb esitatav materjal? On seal ka sinu lugusid või koguni pärimusmuusikat?
Materjali aluseks on meie endi palad, mis enamjaolt on inspiratsiooni saanud pärimuslikust heliruumist - lisaks siinsele kõlakultuurile võib aga kohati kuulda ka iiri, hiina või põhjamaade mõjutusi.
On see kava ainult „nüüd, siin ja teile“ või kuuleb seda ka mõnelt salvestuselt?
See kava on uus, koosseis kogunebki sellisel kujul kokku esmakordselt, ehkki me kõik oleme varem erinevates olukordades Sauliusega koostööd teinud. Meie nüüdsed kontserdid toimuvad 6. detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses, 7. detsembril Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja 8. detsembril Põlva Kultuurikeskuses.
