Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, teatriteadlane Madis Kolk märkis aktusel peetud kõnes, et Merle Karusoo on olnud paljude jaoks poliitilise teatri suunanäitaja: „Karusoo on korduvalt rõhutanud, et rääkimata jutud käärivad mürgiks. Sellest hoiakust on lähtunud ka tema mäluteater. Eestis kurdetakse poliitilise teatri vähesuse üle ja Karusoo on paljudele olnud selle suuna eeskujuks. Ometi on tema loomelaad olnud ainulaadne ja praktiliselt järeletehtamatu. Mitte ainult sellepärast, et ta ühendab näiliselt ühendamatut – meelelahutuslikuks peetavat kunstiliiki teaduslike uurimismeetoditega, psühholoogilist läbielamist võõritusliku tunnistajahoiakuga –, vaid ka selle poolest, et tema tundlikud ja provokatiivsed lavasõnumid ei ole ideoloogilised,“ rääkis Kolk.

Autasu vastu võttes ütles Merle Karusoo, et alma mater on teda kaks korda kõrvust tõstnud – esimest korda vabade kunstide professorina ja nüüd selle tunnustusega. „Ma tunnen varasemaid laureaate, seepärast ma tean, kui väärikas see on. Ma soovin tõemeeli, et igaüks minu näitlejatest ja neist, keda intervjueerinud olen, kõik toimetajad, tudengid, toetajad, tunneks, et killuke sellest auhinnast on nendele. Ma tänan kõiki kaasteelisi, ma tänan ülikooli, mul on au,“ ütles Karusoo.

Merle Karusoo, Toomas Asser, Jaak Aaviksoo

Merle Karusoo on ajaloo ja ühiskonna kriitiline vaatleja, uurija ja jäädvustaja. Ta on kultuuri mõtestaja ja kandja. Olenemata keerulisest teematikast, poliitilisest olukorrast või erilistest ajaloosündmustest on Karusoo süüvinud lugudesse, saatustesse ja olukordadesse, mida on inimesel endalegi tihti raske tunnistada. Nii on tema kogutud aines leidnud tee paljudesse südametesse. Hoolikalt süstematiseeritud materjal, mida ilmestavad fotod, videod ja lindistused, moodustavad hingemineva kroonika eestlaste ajaloost.

Karusoo on dramatiseerinud elulugusid ja sündmusi ning lavastanud Eesti teatrites hulgaliselt mõtlemapanevaid ja kaasahaaravaid lavastusi. Tema dokumentaalteatri vorm, kus kasutatakse päris inimeste lugusid, on läbi aastakümnete aidanud leida viise Eesti mitmekihilise ja suures osas valusa mineviku selgitamiseks. Karusoo terav ühiskondlik närv ja võime esitada oma lavastuste kaudu raskeid küsimusi on pannud mõtlema ja ehk ka mõistma nende moraalsete valikute tagamaid, mida eestlased on olnud sunnitud viimasel kolmveerandsajandil langetama.

Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ning arvukalt teatri- ja näitekirjanduse preemiaid. 2022. aastal valiti ta Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu auliikmeks.

Rahvusmõtte auhinda antakse välja 2004. aastast. Merle Karusoo on 20. Rahvusmõtte auhinna laureaat. Auhinna juurde kuuluvad ka tekstiilikunstnik Anu Raua loodud vaip ja 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarjast.

11-liikmelisse auhinnakomisjoni kuulusid 2022. aasta Rahvusmõtte auhinna laureaat luuletaja Viivi Luik, Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, emeriitprofessor Jaak Kikas, eesti kirjanduse professor Arne Merilai, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik Joonas Hellerma, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, museoloog Sirje Karis, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk ning tekstiilikunstnik akadeemik Anu Raud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena