Tõnis Lukas PISA testist: oleme Euroopas küll esikohal, aga ikka sõltub õpilaste perede toimetulekust nende õppeedukus

PÄEVA FOOKUS | Eesti kõrge tase veel püsib, Soome juba kukub

Edu OECD PISA uuringus on muutunud Eesti kaubamärgiks nagu ka meie IT-edu. Neid mõlemat teatakse ja nad on tulnud tööga. Samas võime mõlemast ka lihtsasti ilma jääda, kui ei suuda oma senist edu valemit muutunud oludes sama edukalt rakendada.

Täna esitleti PISA 2022. aasta uuringut (rahvasuus tuntakse seda PISA testina), mis viidi Eesti koolides läbi eelmise aasta aprillis-mais. Uuring pidanuks toimuma küll juba 2021. aastal, kuid COVID-19 tõttu lükati see aasta võrra edasi. 

Üks märk, mis praeguses uuringus juba muretsema paneb, on haridusliku kihistumise senisest selgem ilmnemine. Vanemate sotsiaalmajanduslik seis väljendub õpilaste testi edukuses rohkem kui varem. Õpilastelt küsiti, millist tööd vanemad teevad ja milline on nende hariduslik tase. Pere väiksemate võimaluste ja madalama haridustasemega kaasnes üldjuhul ka õpilaste keskmisest kehvem tulemus.

Mäletame, et sama saab järeldada ka sel sügisel tutvustatud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti põhikooli tõhusus ja seda kujundavad tegurid“, kus koolide kaupa toodi esile õpilaste perede sotsiaalmajanduslik seis ja järeldati, et õppetase sellest ja eriti ema sissetulekust ikkagi sõltub.

Niisiis tuleb ka koolivõrgu kujundamisel võtta eesmärgiks sellise lapse tulevikku määrava negatiivse mõju vähendamine. Kool peab märkama ja suutma tegeleda süvendatult erineva tausta ja vajadustega õpilastega.