FOTOD | Arhitektuurimuuseumis esitleti raamatut Eesti teatrimajadest

Täna esitleti Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) Karin Hallas-Murula teost „Eesti teatrimajad. Kaskedega küünidest tänapäeva arhitektuurini“, mis annab ülevaate teatriarhitektuurist Eestis läbi aegade.

Peatähelepanu on raamatus hoonetel, mis on spetsiaalselt teatriteks projekteeritud. Nende kõrval vaadeldakse ka tähtsamaid teatriks kohandatud maju, alustades talu ja teatri sümbioosist ärkamisajal ning lõpetades hoonetega, mida (peamiselt pärast teist maailmasõda) püsivaks teatritegevuseks kasutatud on: aadliklubi nukuteatriks, keskaegne kaupmeheelamu linnateatriks, kino Gloria Palace Vene teatriks jm.

Teatri ehitamine on alati sündmus, mis algab juba hoone asukoha valikust linnaruumis. Maja määrab suurel määral teatri identiteedi, annab tehnilised võimalused lavastusteks, publikuruumid omakorda mõjutavad külastajat, suunavad ja häälestavad teda. „Teater kujutab endast kahte ruumi kahe sissepääsuga, üks publiku, teine näitlejate jaoks. Seal on kaks maailma. Pimeduses istuvad inimesed kiikavad teise maailma. See on illusioon. Selleks nad teatrisse tulevadki.“ Nii on öelnud Peter Brook.

Raamatus uuritakse, kuidas Eestis neid kaht teatrimaailma eri aegadel ühendatud on ning milline on teatrimajade koht Eesti arhitektuuriajaloos ja kultuuriloos. Raamat on suures formaadis ja fotodega rikkalikult illustreeritud.

Raamatu kujundaja on Andres Tali, retsensent-toimetaja Kristel Pappel, keeletoimetaja Hille Saluäär, tõlkija Krista Mits.