Edgar Kaskla: Ukraina rahastamisest ei taha mõned USA valitsusliikmed kuuldagi

Kuigi on veel neid, kes Ukrainat toetavad, ka Bideni valitsus, on piisavalt neid, kes kunagi Ukrainast eriti ei hoolinud, nüüd nende silme ees on uus „kangelaslik“ valitseja.

Kui Venemaa ründas Ukrainat ligi kaks aastat tagasi, räägiti sellest koguaeg - kas sotsiaalmeedia abil või televisioonis. See on selge, et Venemaa agressiivsust peab kuidagi pidurdama, kuna nende militaarsed ressursid ja oskused on palju tugevamad kui Ukrainal. Pealegi tehti ameeriklastele selgeks, et Ukraina rahvus ja keel on ohustatud, sest Venemaa president peab neid fašistideks, ning Ukrainat kui Venemaa osa, mida tuleb taas vallutada ja ühendada „suure isamaaga“. Kõik said aru, keda tuleb toetada.

Toetus tuli mitmetest allikatest - muidugi NATO poolt, olulist rolli mängis Euroopa Liit ning omavoliliselt aitasid kaasa riigid, nagu USA, kes lisas militaarset ja humanitaarabi rohkem, kui juba NATO kaudu Ukrainale panustatud oli. Viimase 21 kuu jooksul on Ukrainale USA poolt saadetud miljardeid dollareid, Council on Foreign Relations (Välissuhehte nõukogu) hinnangul kokku rohkem kui 75 miljardi dollari väärtuses.

Kogu see aeg on aga vabariiklaste erakonnas olnud neid, kes toetavad hoopis Venemaa välispoliitikat, sh rünnakut Ukraina vastu, sest osa erakonnast, kes praegu Kongressis istub, pooldab Vladimir Putinit mitmes asjas. Nad leiavad, et Venemaa president on eelkõige tugev liider, kes toetab riigi sisepoliitikat. Väitetavalt hindab Putin kõrgelt traditsioonilisi perekondlikke väärtusi, näiteks peremudelit, kus mehed on raudselt mehelikud ja naised peavad igal juhul alluma mehele.