Eerik-Niiles Kross: loodetavasti ei tuimesta jutt kriisidest meie kõigi taju niivõrd, et päris kriisi saabudes seda enam ära ei tunneks

Nii mõnigi poliitik on viimasel ajal hakanud jutlustama parlamentarismi kriisist. Reinsalu rääkis äsja „usalduskriisist ühiskonnas“ ning „poliitilisest vastasseisust parlamendis“. Seeder räägib, et kriis olevat saabunud lausa enneolematul moel. Ta on muide sõna enneolematu kasutanud sel aastal parlamendis 7 korda ja (enneolematu) pretsedent 29 korda. Samuti on ta teatanud, et „parlamentaarne protsess“ olevat Eestis lõppenud.

Varasemalt ütles Seeder, et parlamentaarset demokraatia ja „protsessi“ saavat taastada peaministri tagasiastumisega, viimasel ajal on võluvitsaks usaldusega vastu võetud eelnõude tagasivõtmine.

Mis kriis Eestis täpselt puhkenud on sõltub päevast. Valik on lai ja raske on leida valdkonda, mis kriisis ei ole. Seeder on sel aastal rääkinud rahandus-, majandus-, demograafilisest-, julgeoleku, energia, usaldus-, ja parlamentarismi kriisist. Tanel Kiik on kasutanud sõna kriis sel aastal parlamendis 44 sõnavõtus. Eestis olevat rahvastiku, majandus-, tervise, haridus-, ja muidugi usalduskriis. Julgeolekukriisi Kiige meelest ei ole, on „tõsine julgeolekupoliitiline olukord.“