Urmo Saareoja: euriborist sai „see-kelle-nime-ei-tohi nimetada“ - kontserdipiletiks peale laenumakset raha ei jää

Möödunud suurepärane hooaeg võib võtta luigelaulu saatusliku kuju, sest 2024. aastaks pole suurt millegagi uhkeldada.

Kinnisvaraässade varamusse kuulub lause, kuidas kinnisvara puhul on tähtsad kolm erinevat kriteeriumi: asukoht, asukoht ja asukoht; kontsertide korraldamisel saab vähemalt sama tähtsaks pidada esinejat, esinejat ja esinejat. Polegi vast ilukirjanduslik liialdus öelda, et 2023. aastal tabas Eestimaad tõeline talentide õnnistus, sest Lauluväljakul astusid publiku ette vanameistrid ansamblitest Scorpions, Hurts, Megadeth ja Depeche Mode ning selle sajandi superstaar The Weeknd.

Nii tugevaid rahvusvahelisi esinejaid ei olegi varem ühte kontserdisuvesse mahtunud, justkui kirsina tordil sai nautida veel ka kauaoodatud XIII noorte laulupidu. Möödunud suurepärane hooaeg võib aga võtta luigelaulu saatusliku kuju, sest 2024. aastaks pole suurt millegagi uhkeldada, läbirääkimised veel küll käivad aga selle realiseerumisse suhtuksin ülima ettevaatlikkusega.

Ettevaatlikkusele ei kammitse mitte aga eestlase kaine ja kalkuleeriv mõistus, vaid hoopis palju banaalsem põhjus – miinusmärgiga liikumine pangakontol. Hindade hüppeline kasv ning laenumaksete oluline suurenemine peegeldub ürituste turul ning prognoosides publikuarvu osas järgmiseks hooajaks. Piletiga üritustel käimine on päris kallis – eriti veel kui tahad peregi sellega rõõmustada – mis tähendab, et pingelise eelarve tingimustes hoitakse loogiliselt kokku just meelelahutuselt.