JUHTKIRI | Naftast peabki tulevikus loobuma

Kas inimene suudab looduse alistada või läheb vastupidi – selles küsimuses oleme juba ette kaotajad. 4,5 miljardit aastat vana planeedi Maa mineviku ja tuleviku kontekstis on inimesed ja meie panus marginaalne nähtus. Valida on, kas kohaneme või muutub elu Maal inimestele ja väga paljudele teistele liikidele üha väljakannatamatumaks.

Seega võitleme kliimasoojenemisega meie endi (järeltulevate põlvede) heaolu ja ellujäämise nimel. Võidelda ei tule seejuures looduse vägitükkidega, vaid inimkonna tööstusrevolutsioonijärgse tegevuse mõjudega – kompab see ju tugevalt Maa taluvuspiire. Kliimavõitlus peab olema ka üleilmne, sest ühes maakera otsas ei saa „teistsugust suppi keeta“. Ideaalis peaksid panustama kõik Maa riigid ja nende elanikud.

Selle võitluse värskeim ilming on ligi 200 riigi esindajate äsja Araabia Ühendemiraatides Dubais kliimatippkohtumisel COP28-l sõlmitud kokkuleppe, kus lubatakse „fossiilkütustest loobuma hakata“. Korraldajad üritavad näidata seda suure saavutusena, sest esimest korda nõustusid riigid sõnastusega, mille kohaselt tuleb tulevikus nafta, gaasi, kivisöe, põlevkivi jms kasutamisest loobuda. Seda ongi vaja teha, kui tahame vältida kliimamuutuse kõige hullemaid mõjusid.