Kogu pere on alati olnud väga seltskondlik ning kunstiinimesed moodustavad nende tutvusringist suure osa nii enne kui ka pärast sõda. Mart ja Valda olid varmad ka pilte oma koju ostma – nii on kogusse saadud Karl Pärsimäe, Paul Burmani, Endel Kõksi, Erich Pehapi aga ka Edgar Valteri ja Elmar Kitse teoseid.

Mitmed kunstnikud on soovinud pereliikmeid portreteerida. Eriti Mart Rauda, kellest ka telliti ametlikke portreid. Anu palusid endale koos poseerima Aino Bach, Olga Terri, Viive Tolli ja Leili Muuga. Temast on teinud portree Aapo Pukk. Palju töid on Anu Rauale kinkinud õpingukaaslased kunstiinstituudist ja lapsepõlvesõbrad. Ilmselt ei ole kuskil muuseumis noore Jaan Klõšeiko maali või Jüri Arraku 1964. aastast pärit soosterlikku õnnitluskaarti. Võluvad on verinoorte Aet Maasiku ja Aarne Mesikäpa akvarellid. Anule on kallid õpetaja Leila Pärtelpoja Kääriku talu sisevaated.

Kogu skulpturaalseks pärliks on pronksist Ferdi Sannamehe Pallase lõputöö(1924), mis kujutab noort Mart Rauda. Nagu ikka, teevad erakogude teosed huvitavamaks nende saamislood. Peaaegu igal teosel ja neid on peaaegu 200, on oma lugu ning vähemal või rohkemal määral on need seotud pereliikmetega. Mõne loo jutustame siin näitusel, suurem osa on aga kirjapandud peagi ilmuvasse kataloogi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena